Vatikani 1 € 2024.a. mündikaardil
Hind:
19,00 €
Vatikani 3. väljaanne - krediitkaardi suurusel plastikkaardil 1€ ringlemata kvaliteedis käibemünt 2024.a.
Viiendal seerial, mis lasti käibele 2017. aasta märtsis, kujutatakse Vatikani Linnriigi riigipea paavst Franciscuse vappi.
Tiraaź: 80 000 mündikaarti
Viiendal seerial, mis lasti käibele 2017. aasta märtsis, kujutatakse Vatikani Linnriigi riigipea paavst Franciscuse vappi.
Tiraaź: 80 000 mündikaarti
Sarnased tooted
Komplektis on kõik Malta käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€ 2024.a. pitseriga ja lisaks 2€ juubelimünt Malta Cittadella (Gozo)
Tiraaź: 10 000 komplekti
1- ja 2-eurosel mündil kujutatakse Malta ordu embleemi. Aastatel 1530–1798, mil ordu valitses Maltal, hakati kaheksatipulist risti seostama saarega ning tänapäeval nimetatakse seda sageli Malta ristiks.
10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Malta sümbolit kilpi, millel on vapikujuline Malta lipp. Kilbi kohal asetseb linnriigi tunnus ehk kroon, mis sümboliseerib Malta kindlusi. Kilpi ümbritsevad vasakult poolt oliivipuu oks ning paremalt palmioks. Mõlemad on Maltaga seotud traditsioonilised rahusümbolid. Oksad moodustavad pärja, mille paelale on kirjutatud sõnad „Repubblika ta' Malta” (Malta Vabariik).
1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse umbes 3600 aastat eKr mereäärsele kõrgendikule ehitatud Mnajdra eelajaloolise templi altarit.
Tiraaź: 10 000 komplekti
1- ja 2-eurosel mündil kujutatakse Malta ordu embleemi. Aastatel 1530–1798, mil ordu valitses Maltal, hakati kaheksatipulist risti seostama saarega ning tänapäeval nimetatakse seda sageli Malta ristiks.
10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Malta sümbolit kilpi, millel on vapikujuline Malta lipp. Kilbi kohal asetseb linnriigi tunnus ehk kroon, mis sümboliseerib Malta kindlusi. Kilpi ümbritsevad vasakult poolt oliivipuu oks ning paremalt palmioks. Mõlemad on Maltaga seotud traditsioonilised rahusümbolid. Oksad moodustavad pärja, mille paelale on kirjutatud sõnad „Repubblika ta' Malta” (Malta Vabariik).
1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse umbes 3600 aastat eKr mereäärsele kõrgendikule ehitatud Mnajdra eelajaloolise templi altarit.
59,00 €
Komplektis on kõik Läti käibemündid: 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€ 2025.a. pitseriga
ja 2025. a 2 € juubelimünt
Tiraaź 6 000 komplekti
2-eurosel ja 1 -eurosel mündil on Läti rahvariietes tütarlaps. Seda kujundust kasutati algselt 1929. aastal emiteeritud 5-latisel hõbemündil. Mündi servatekst: DIEVS * SVĒTĪ * LATVIJU (JUMAL ÕNNISTAGU LÄTIT). Kavandi autor on Guntars Sietiņš.
10, 20 ja 50- sendisel mündil kujutatatakse Läti Vabariigi suurt vappi. Mündi kujundas Laimonis Šēnbergs.
1-, 20 ja 5-sendisel mündil kujutatatakse Läti Vabariigi väikest vappi. Mündi kujundas Laimonis Šēnbergs.
ja 2025. a 2 € juubelimünt
Tiraaź 6 000 komplekti
2-eurosel ja 1 -eurosel mündil on Läti rahvariietes tütarlaps. Seda kujundust kasutati algselt 1929. aastal emiteeritud 5-latisel hõbemündil. Mündi servatekst: DIEVS * SVĒTĪ * LATVIJU (JUMAL ÕNNISTAGU LÄTIT). Kavandi autor on Guntars Sietiņš.
10, 20 ja 50- sendisel mündil kujutatatakse Läti Vabariigi suurt vappi. Mündi kujundas Laimonis Šēnbergs.
1-, 20 ja 5-sendisel mündil kujutatatakse Läti Vabariigi väikest vappi. Mündi kujundas Laimonis Šēnbergs.
59,00 €
Komplektis on kõik Horvaatia 2023.a. käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€
Tiraaz: 30 000 nummerdatud komplekti
Horvaatia euromüntide rahvuslikul küljel on neli erinevat kujundust, mille taustal on Horvaatia maleruudustik. Kõigil müntidel on ka Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
2-eurosel mündil on Horvaatia geograafiline kaart Horvaatia maleruudustiku taustal. Ivan Šivaki kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
2-eurose mündi servatekst: värsid kirjanik Ivan Gundulići näidendist „Dubravka”:„O LIJEPA O DRAGA O SLATKA SLOBODO” („Oh ilus, oh kallis, oh magus vabadus”).
1-eurose mündi on kujundanud Jagor Šunde, David Čemeljić ja Fran Zekan. Sellel kujutatakse nugist Horvaatia maleruudustiku taustal. Nugis on väike imetaja, kes andis oma nime riigi endisele vääringule – kunale. Mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
10, 20 ja 50-sendisel mündil on leiutaja ja inseneri Nikola Tesla portree. Tesla leiutatud trafot kasutati kõrgsagedus-vahelduvvoolu tootmiseks. Ivan Domagoj Račići kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
1, 2, ja5-sendisel mündil on glagoolitsa nurkkirjas tähed „HR”. Glagoolitsa kiri on vanim slaavi kiri ning seda kasutati Horvaatias kuni 19. sajandini. Maja Škripelj’ kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
Tiraaz: 30 000 nummerdatud komplekti
Horvaatia euromüntide rahvuslikul küljel on neli erinevat kujundust, mille taustal on Horvaatia maleruudustik. Kõigil müntidel on ka Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
2-eurosel mündil on Horvaatia geograafiline kaart Horvaatia maleruudustiku taustal. Ivan Šivaki kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
2-eurose mündi servatekst: värsid kirjanik Ivan Gundulići näidendist „Dubravka”:„O LIJEPA O DRAGA O SLATKA SLOBODO” („Oh ilus, oh kallis, oh magus vabadus”).
1-eurose mündi on kujundanud Jagor Šunde, David Čemeljić ja Fran Zekan. Sellel kujutatakse nugist Horvaatia maleruudustiku taustal. Nugis on väike imetaja, kes andis oma nime riigi endisele vääringule – kunale. Mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
10, 20 ja 50-sendisel mündil on leiutaja ja inseneri Nikola Tesla portree. Tesla leiutatud trafot kasutati kõrgsagedus-vahelduvvoolu tootmiseks. Ivan Domagoj Račići kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
1, 2, ja5-sendisel mündil on glagoolitsa nurkkirjas tähed „HR”. Glagoolitsa kiri on vanim slaavi kiri ning seda kasutati Horvaatias kuni 19. sajandini. Maja Škripelj’ kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
45,00 €
Komplektis on kõik Horvaatia 2023.a. käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€
Kilepakend
Bulgaaria on valinud euromüntide rahvusliku külje jaoks kolm erinevat kujundust. Kõigil müntidel on ka Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
2-eurosel mündil kujutatakse Hilandari Püha Paisiose portreed. Püha Paisios on Bulgaaria rahvusliku ärkamise väljapaistev isik ning slaavi ja bulgaaria ajalugu käsitleva teose „Istoriya Slavyanobolgarskaya” autor. Mündil on käibelelaskmise aasta, kiri „БЪЛГАРИЯ” (riigi nimi bulgaaria keeles) ning slaavi tähtedes kirjutatud sõna „EBPO” (euro).
Mündi servale on kaks korda kirjutatud tekst „БОЖЕ ПАЗИ БЪЛГАРИЯ” (Jumal kaitsku Bulgaariat).
1-eurosel mündil kujutatakse Bulgaaria pühakut Ivani Rilskit, kes on Rila kloostri rajaja. Tal on käes rist ja kirjarull. Mündil on käibelelaskmise aasta, kiri „БЪЛГАРИЯ” (riigi nimi bulgaaria keeles) ning slaavi tähtedes kirjutatud sõna „EBPO” (euro).
1, 2, 5, 10 , 20 ja 50-sendisel mündil on Madara ratsaniku reljeefne kujutis. Tegu on 8. sajandist pärit kaljuskulptuuriga, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ratsaniku vaade on suunatud paremale ja tema oda on alistanud lõvi – see on Bulgaaria minevikku tähistav võimas sümbol.
Mündil on ka käibelelaskmise aasta, kiri „БЪЛГАРИЯ” (riigi nimi bulgaaria keeles) ning slaavi tähtedes kirjutatud sõna „СТОТИНКИ” (sent).
Kilepakend
Bulgaaria on valinud euromüntide rahvusliku külje jaoks kolm erinevat kujundust. Kõigil müntidel on ka Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
2-eurosel mündil kujutatakse Hilandari Püha Paisiose portreed. Püha Paisios on Bulgaaria rahvusliku ärkamise väljapaistev isik ning slaavi ja bulgaaria ajalugu käsitleva teose „Istoriya Slavyanobolgarskaya” autor. Mündil on käibelelaskmise aasta, kiri „БЪЛГАРИЯ” (riigi nimi bulgaaria keeles) ning slaavi tähtedes kirjutatud sõna „EBPO” (euro).
Mündi servale on kaks korda kirjutatud tekst „БОЖЕ ПАЗИ БЪЛГАРИЯ” (Jumal kaitsku Bulgaariat).
1-eurosel mündil kujutatakse Bulgaaria pühakut Ivani Rilskit, kes on Rila kloostri rajaja. Tal on käes rist ja kirjarull. Mündil on käibelelaskmise aasta, kiri „БЪЛГАРИЯ” (riigi nimi bulgaaria keeles) ning slaavi tähtedes kirjutatud sõna „EBPO” (euro).
1, 2, 5, 10 , 20 ja 50-sendisel mündil on Madara ratsaniku reljeefne kujutis. Tegu on 8. sajandist pärit kaljuskulptuuriga, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ratsaniku vaade on suunatud paremale ja tema oda on alistanud lõvi – see on Bulgaaria minevikku tähistav võimas sümbol.
Mündil on ka käibelelaskmise aasta, kiri „БЪЛГАРИЯ” (riigi nimi bulgaaria keeles) ning slaavi tähtedes kirjutatud sõna „СТОТИНКИ” (sent).
15,00 €
Nimiväärtus: 0,25 CAD
Kaal: 6,99 g
Läbimôôt: 28 mm
Melall: vase ja nikli sulam
Kvaliteet: Bu /mündikaart
Tiraaź: 250 000
Kaal: 6,99 g
Läbimôôt: 28 mm
Melall: vase ja nikli sulam
Kvaliteet: Bu /mündikaart
Tiraaź: 250 000
19,00 €
