Vatikani 1 € 2023.a. mündikaardil

Komplektis on kõik Malta käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€ 2024.a. pitseriga ja lisaks 2€ juubelimünt Malta Cittadella (Gozo)
Tiraaź: 10 000 komplekti

1- ja 2-eurosel mündil kujutatakse Malta ordu embleemi. Aastatel 1530–1798, mil ordu valitses Maltal, hakati kaheksatipulist risti seostama saarega ning tänapäeval nimetatakse seda sageli Malta ristiks.

10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Malta sümbolit kilpi, millel on vapikujuline Malta lipp. Kilbi kohal asetseb linnriigi tunnus ehk kroon, mis sümboliseerib Malta kindlusi. Kilpi ümbritsevad vasakult poolt oliivipuu oks ning paremalt palmioks. Mõlemad on Maltaga seotud traditsioonilised rahusümbolid. Oksad moodustavad pärja, mille paelale on kirjutatud sõnad „Repubblika ta' Malta” (Malta Vabariik).

1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse umbes 3600 aastat eKr mereäärsele kõrgendikule ehitatud Mnajdra eelajaloolise templi altarit.

Komplektis on kõik Kreeka käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€ 2024.a. pitseriga

Tiraaz 7500 komplekti.

Kreeka euro müntide kujunduse valisid majandusminister ja Kreeka Keskpanga president kavandite hulgast, mille esitas kunsti- ja tehnikaekspertide komitee. Võidutöö autor on skulptor Georges Stamatopoulos, kelle tegevust toetas Kreeka Keskpank. Eri nimiväärtusega müntidel kasutatakse erinevat motiivi.

2€ mündil kujutatakse stseeni Sparta mosaiigilt (3. sajand), kus sõnni kuju võtnud Zeus röövib Europe. Europe on tegelane Kreeka mütoloogiast, kelle järgi Euroopa sai oma nime. 2-eurose mündi servatekst: EΛΛHNIKH ΔHMOKPATIA * (Kreeka Vabariik).

1€ mündil kujutatav öökulli motiiv on pärit Antiik-Ateena 4-drahmiselt mündilt (5. sajand eKr).

50-sendisel mündil kujutatakse Kreeka ühe silmapaistvama poliitiku Eleftherios Venizelose (1864–1936) portreed. Ta oli sotsiaalreformi algataja ja tunnustatud diplomaat, kes etendas keskset rolli Kreeka riigi reformimisel ning Põhja-Kreeka ja Egeuse saarte vabastamisel.

20-sendine münt on pühendatud juhtivale Kreeka ja Euroopa poliitikule ning diplomaadile Ioannis Capodistriasele (1776–1831), kellest sai pärast iseseisvussõda (1821–1827) Kreeka esimene kuberner (1830–1831).

10-sendisel mündil on Rigas Fereose (Velestinlis; 1757–1798) portree. Tegu oli Kreeka valgustusajastu suurkujuga, kes võitles Balkani vabastamise eest Ottomani võimu alt.

5-sendisel mündil kujutatakse moodsat avameretankrit, mis sümboliseerib Kreeka laevanduse uuenduslikkust.

2-sendisel mündil kujutatakse Kreeka iseseisvussõjas (1821–27) kasutatud sõjalaeva korvetti.

1-sendisel mündil kujutatakse Ateena demokraatia ajast (5. sajand eKr) pärinevat trireemi, mis oli enam kui 200 aasta jooksul suurim sõjalaev.

Komplektis on käibemündid nimiväärtusega, 500. 100. 50. 10, 5 ja 1 jeen ja 2023.a. jänese aasta medal.

2022. aastal tähistatakse Prantsusmaal kahte Euroopa suursündmust. 2022. aasta esimesel jaanuaril tähistatakse 20 aasta möödumist euro kasutuselevõtust, mis asendab franki ja saab samal ajal eurotsooni liikmesriikide Euroopa valuutaks. Lisaks on Prantsusmaa 2022. aastal Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik ehk 13 aastat pärast viimast eesistumist. Just nende suursündmuste vaguses toimub kaks aastakümmet pärast Euroopa valuuta ilmumist Prantsusmaa 1- ja 2-euroste käibemüntide rahvusliku poole muutumine.

Uue kujundusega 2-eurone käibemünt võimaldab jälgida rahvusliku külje arengut, mille kujundas peaaegu 20-aastase vahega Joaquin Jiménez, Monnaie de Paris'i kindralgraveerija. .

Komplektis on kõik Leedu käibemündid: 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€ 2023.a. pitseriga

Tiraaź 7 000 komplekti