Olümpose jumalused ja sodiaagimärgid. Hestia & Kaljukits - Samoa 0,2 $ 2022.a. kullatud vasknikkelmünt 25 g
Hind:
35,00 €
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Hestia peamine märk Kaljukits, mis rõhutab tema peenemat, kuid asjakohasemat olemust. Kaljukits, nagu Ambur, rõhutab samuti korda, stabiilsust ja stoilisust. Veelgi enam, see viib teesid veelgi kaugemale ja on märk, mis on seotud praktilisuse, raske töö, tugeva tahte ja kangekaelsusega. Hestia kui leekide alaline hellus on kindlasti väga töökas ja praktiline jumalanna ning kuigi ma ei nimetaks teda mingil juhul "kangekaelseks", on tal siiski tugev tahe nendes väikestes müütides, millesse ta ilmub. Kaljukits on oluline ka oma rollis sodiaagis. See on märk, mis katab talvise pööripäeva, kui Päike on kõige madalamal, olles Vähi vastas. Seega ei lange see kokku mitte ainult aastaajaga, mil Hestia mõju on kõige olulisem, vaid ka tema rolliga keskpunktina, vaid ka sodiaagis oleva liminaalse ajaga, mil Päike uuestisündib.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Hestia peamine märk Kaljukits, mis rõhutab tema peenemat, kuid asjakohasemat olemust. Kaljukits, nagu Ambur, rõhutab samuti korda, stabiilsust ja stoilisust. Veelgi enam, see viib teesid veelgi kaugemale ja on märk, mis on seotud praktilisuse, raske töö, tugeva tahte ja kangekaelsusega. Hestia kui leekide alaline hellus on kindlasti väga töökas ja praktiline jumalanna ning kuigi ma ei nimetaks teda mingil juhul "kangekaelseks", on tal siiski tugev tahe nendes väikestes müütides, millesse ta ilmub. Kaljukits on oluline ka oma rollis sodiaagis. See on märk, mis katab talvise pööripäeva, kui Päike on kõige madalamal, olles Vähi vastas. Seega ei lange see kokku mitte ainult aastaajaga, mil Hestia mõju on kõige olulisem, vaid ka tema rolliga keskpunktina, vaid ka sodiaagis oleva liminaalse ajaga, mil Päike uuestisündib.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Sarnased tooted
Nimiväärtus: 3 €
Lbimôôt: 32 mm
Kaal: 15 g
Kvaliteet: UNC
Metall; Vase ja nikli sulam,nordic gold
Kilepakendis, soovi korral saab juurde osta 32 mm kapsli.
Sloveenia spordipäevale pühendatud mälestusmünt.
• Sloveenia spordipäev 23. september on rahvuspüha, millega tähistatakse Sloveenia sportlaste rahvusvahelisi edusamme.
Lbimôôt: 32 mm
Kaal: 15 g
Kvaliteet: UNC
Metall; Vase ja nikli sulam,nordic gold
Kilepakendis, soovi korral saab juurde osta 32 mm kapsli.
Sloveenia spordipäevale pühendatud mälestusmünt.
• Sloveenia spordipäev 23. september on rahvuspüha, millega tähistatakse Sloveenia sportlaste rahvusvahelisi edusamme.
9,00 €
Nimiväärtus: 5 €
Metall: Cu/NI
Kaal: 11,7 g
Läbimõõt: 29 mm
Kvaliteet: Bu
Tiraaź: 25 000 münti
Mündi kullavärvi ääreosale on graveeritud sodiaagimärkide ring. Üks sümbolitest paistab teiste taustal paremimi silma, kuna on teistest suurem ja relieefsema taustaga, mis erineb teistest, siledamatest. See on Kaljukitse sümbol. Osa rattast on peidetud kristallide, lehtede ja seentega, viidates märgi elemendile maale. Kaljukits, pooleldi kits, pooleldi kala, kerkib stseeni keskel üles. Taustal on tähistaevas, millel on Kaljukitse tähtkuju kontuurid.
Metall: Cu/NI
Kaal: 11,7 g
Läbimõõt: 29 mm
Kvaliteet: Bu
Tiraaź: 25 000 münti
Mündi kullavärvi ääreosale on graveeritud sodiaagimärkide ring. Üks sümbolitest paistab teiste taustal paremimi silma, kuna on teistest suurem ja relieefsema taustaga, mis erineb teistest, siledamatest. See on Kaljukitse sümbol. Osa rattast on peidetud kristallide, lehtede ja seentega, viidates märgi elemendile maale. Kaljukits, pooleldi kits, pooleldi kala, kerkib stseeni keskel üles. Taustal on tähistaevas, millel on Kaljukitse tähtkuju kontuurid.
20,00 €
9 mündist koosneva seeria "Putukate imedemaa" kaheksas münt.
Tehnilised andmed:
Metall: CuNi
Kaal: 9 g
Läbimõõt: 26,9 mm
Tiraaz: 100 000.
Tagaküljel, mida kasutatakse seeria kõigi müntide puhul, on kujutatud kotkas, sõnad "BUNDESREPUBLIK DEUTSCHLAND", väärtus ja nimiväärtus, aasta 2024, kaksteist Euroopa tähte ja täht "A" riigi rahapaja jaoks. Berliin.
Selle siledale servale on graveeritud kiri: “WUNDERWELT INSEKTEN” (IMELIK PUTUKATE MAAILM).
Tehnilised andmed:
Metall: CuNi
Kaal: 9 g
Läbimõõt: 26,9 mm
Tiraaz: 100 000.
Tagaküljel, mida kasutatakse seeria kõigi müntide puhul, on kujutatud kotkas, sõnad "BUNDESREPUBLIK DEUTSCHLAND", väärtus ja nimiväärtus, aasta 2024, kaksteist Euroopa tähte ja täht "A" riigi rahapaja jaoks. Berliin.
Selle siledale servale on graveeritud kiri: “WUNDERWELT INSEKTEN” (IMELIK PUTUKATE MAAILM).
14,90 €
UNESCO - Pariisi Notre-Dame'i katedraal, Seine jôe kallastel. Prantsusmaa 2025.a. 1/4 € münt, 15,8 g
Nimiväärtus: 0,25 €
Kaal: 15,8 g
Läbimõõt: 34 mm
Metall: tavametalli sulam
Tiraaz: 50 000
Pariisi Notre-Dame'i katedraal on gooti stiilis katedraal Prantsusmaa pealinna südames, Île de la Cité. Selle 12. sajandil ehitatud vitraažaknad, gargoilid ja lendavad tugipostid on inspireerinud paljusid kirjandusteoseid, nagu Victor Hugo romaan. 2019. aasta aprillis laastas äge tulekahju olulise osa selle konstruktsioonist, sealhulgas torni tornist ja katusest. Seejärel algasid kiiresti restaureerimistööd, et monument identselt uuesti üles ehitada.
Esiküljel esiplaanil keskaegsest perioodist pärit kiviraidur, mis sümboliseerib katedraali ehitanud käsitöölisi. Taustal katedraali vasak osa detailvaates ja parempoolne osa, samuti tornikiiv, konstruktsiooni skemaatilises kontuuris, et kutsuda esile selle ehitamist/rekonstrueerimist.
Tagakülg on ühine kõikidele UNESCO selle 2025. aasta seeria müntidele. See kujutab maakera, mille vasakul küljel on paralleelid ja meridiaanid ning paremal on pealdised UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvate tähtsamate paikade pealdistega. Need pealdised on justkui kivisse raiutud, mis kajastab Rosetta kivi. Maakera vasakut külge ümbritseb nii UNESCO logo kui ka tähis "Maailmapärand". Nimiväärtus on kirjutatud maakera vasakule küljele, sulandudes ideaalselt paralleelide ja meridiaanidega.
Kaal: 15,8 g
Läbimõõt: 34 mm
Metall: tavametalli sulam
Tiraaz: 50 000
Pariisi Notre-Dame'i katedraal on gooti stiilis katedraal Prantsusmaa pealinna südames, Île de la Cité. Selle 12. sajandil ehitatud vitraažaknad, gargoilid ja lendavad tugipostid on inspireerinud paljusid kirjandusteoseid, nagu Victor Hugo romaan. 2019. aasta aprillis laastas äge tulekahju olulise osa selle konstruktsioonist, sealhulgas torni tornist ja katusest. Seejärel algasid kiiresti restaureerimistööd, et monument identselt uuesti üles ehitada.
Esiküljel esiplaanil keskaegsest perioodist pärit kiviraidur, mis sümboliseerib katedraali ehitanud käsitöölisi. Taustal katedraali vasak osa detailvaates ja parempoolne osa, samuti tornikiiv, konstruktsiooni skemaatilises kontuuris, et kutsuda esile selle ehitamist/rekonstrueerimist.
Tagakülg on ühine kõikidele UNESCO selle 2025. aasta seeria müntidele. See kujutab maakera, mille vasakul küljel on paralleelid ja meridiaanid ning paremal on pealdised UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvate tähtsamate paikade pealdistega. Need pealdised on justkui kivisse raiutud, mis kajastab Rosetta kivi. Maakera vasakut külge ümbritseb nii UNESCO logo kui ka tähis "Maailmapärand". Nimiväärtus on kirjutatud maakera vasakule küljele, sulandudes ideaalselt paralleelide ja meridiaanidega.
15,00 €
Nimiväärtus: 3 €
Läbimõõt: 34 mm
Kaal: 16 g
Metall: vase ja nikli sulam
Kvaliteet: BU
Emiteerija: Austria
Vermitudkogus: 65 000
NB! Münt on ilma pakendita, soovi korral saab juurde osta 34 mm kapsli.
Hippokampus on iidne hübriidolend, osaliselt hobune ja osaliselt kala, kes mütoloogia kohaselt vedas merejumal Poseidoni vankrit. Selle nimi on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest, mis tähendavad hobust (hippos) ja merekoletist (kampos). Värviliselt trükitud mündil tõuseb püsti valge hobune sätendava kalasabaga, ümbritsetuna merevetikatest ja korallidest. UV-valguses näib motiiv ellu ärkavat. Esiküljel on kujutatud rikkalikult kaunistatud võtit, millel on müütilise olendi tähistav F-täht ja stiliseeritud päike.
Läbimõõt: 34 mm
Kaal: 16 g
Metall: vase ja nikli sulam
Kvaliteet: BU
Emiteerija: Austria
Vermitudkogus: 65 000
NB! Münt on ilma pakendita, soovi korral saab juurde osta 34 mm kapsli.
Hippokampus on iidne hübriidolend, osaliselt hobune ja osaliselt kala, kes mütoloogia kohaselt vedas merejumal Poseidoni vankrit. Selle nimi on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest, mis tähendavad hobust (hippos) ja merekoletist (kampos). Värviliselt trükitud mündil tõuseb püsti valge hobune sätendava kalasabaga, ümbritsetuna merevetikatest ja korallidest. UV-valguses näib motiiv ellu ärkavat. Esiküljel on kujutatud rikkalikult kaunistatud võtit, millel on müütilise olendi tähistav F-täht ja stiliseeritud päike.
29,00 €
