AureRegina veebr_300x600pxl_1.jpg (92 KB)

Olümpose jumalused ja sodiaagimärgid. Hestia & Kaljukits - Samoa 0,2 $ 2022.a. kullatud vasknikkelmünt 25 g

Hind:
35,00 €
Kogus: - +
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000

Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.

Hestia peamine märk Kaljukits, mis rõhutab tema peenemat, kuid asjakohasemat olemust. Kaljukits, nagu Ambur, rõhutab samuti korda, stabiilsust ja stoilisust. Veelgi enam, see viib teesid veelgi kaugemale ja on märk, mis on seotud praktilisuse, raske töö, tugeva tahte ja kangekaelsusega. Hestia kui leekide alaline hellus on kindlasti väga töökas ja praktiline jumalanna ning kuigi ma ei nimetaks teda mingil juhul "kangekaelseks", on tal siiski tugev tahe nendes väikestes müütides, millesse ta ilmub. Kaljukits on oluline ka oma rollis sodiaagis. See on märk, mis katab talvise pööripäeva, kui Päike on kõige madalamal, olles Vähi vastas. Seega ei lange see kokku mitte ainult aastaajaga, mil Hestia mõju on kõige olulisem, vaid ka tema rolliga keskpunktina, vaid ka sodiaagis oleva liminaalse ajaga, mil Päike uuestisündib.

Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.

See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:

Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Sarnased tooted
Nimiväärtuse: 5 €
Läbimõõt: 34 mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 40,000

Kuues münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.

Must-toonekurg kuulub Eestia I kategooria kaitsealuste liikide hulka ja ta on kantud Eesti punasesse raamatusse kui ohualdis liik.

Must-toonekurg on eksimatu linnuliik. Täiskasvanud linnul on peamiselt must sulestik valge alaosaga, pikkade korallpunaste jalgade ja pika terava nokaga. Nokk ja silmaümbrus on sama värvi kui sääred ning must sulestik on intensiivse rohekas-lilla läikega. Täiskasvanud kaaluvad umbes 2,4–3,2 kg. Must-toonekured on levinud enamikus Euroopas ja Aasias ning enamik Slovakkia metsaalasid on nende lindude pesitsuskohad. Tavaliselt pesitsevad nad küpsetes leht- ja segametsades, eelistades märgalade ja vooluveekogudega alasid, kus nad saavad toitu otsida. Nad valivad välja suured puud, millel on tugevad horisontaalsed oksad ning nad on pesitsuskohtade ja pesapuude suhtes väga truudused. Pesa aluse moodustavad jämedad oksad, sisemuses aga vooderdavad oksad, murutükid, samblikud ja sammal. Emane muneb kaks kuni neli muna. Mõlemad vanemad toidavad poegi pesapõrandale toidu tagasivooluga. Must-toonekured toituvad väiksematest kaladest, kahepaiksetest, putukatest, tigudest, pisiimetajatest ja pisilindudest. Talvitusaladele rändavad nad peamiselt augustis ja septembris. Slovakkias on must-toonekurg kaitsealune liik.

Esikülg:
Euro meenemündi esiküljel on kujutatud must-toonekurg, kes jahtib veekogul. Taamal on puu kurepesaga. Täiskasvanud toonekurge on kujutatud lendamas pesas oleva tibu poole, kandes nokas toitu. Üleval vasakul küljel on Slovakkia vapp ja selle kohal käibelelaskmise aasta „2023”. Paremal küljel on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe matriitsi vahele asetatud tähtedest „MK”. Parema serva ossa on kantud käibelelaskva riigi nimi "SLOVENSKO".

Tagaküljel on kujutatud lendu tõusvat must-toonekure. Sellest pildist paremal on üksteise kohal nimiväärtus "5" ja valuuta "EURO". Kujunduse alumises osas, kure jalgade kõrval, on stiliseeritud initsiaalid "MŠ", mis viitavad mündi kujundajale Marie Šeborovále. Alumises servas on sisse kirjutatud ja keskmise täpiga eraldatud must-toonekure slovakikeelsed ja teaduslikud nimetused: „BOCIAN ČIERNY” ja „CICONIA NIGRA”.
14,90 €
Nimiväärtus: 3 €
Lbimôôt: 32 mm
Kaal: 15 g
Kvaliteet: UNC
Metall; Vase ja nikli sulam,nordic gold

9,00 €
Saabub müúgile 20. detsembril

Nimiväärtus: 5 €
Metall: Cu/NI
Kaal: 11,7 g
Läbimõõt: 29 mm
Kvaliteet: Bu
Tiraaź: 25 000 münti

Mündi kinkimine lapsele on kestev ja ajatu traditsioon. Mündile on graveeritud aastaarv, mis teeb sellest ainulaadse ja isikupärase kingituse. Esimene münti on väärt kingiidee kogu eluks, mis tähistab hinnalise kollektsiooni algust, mis võib aastate jooksul kasvada. See on sümboolne kingitus, mis ületab põlvkondi. Olgu see sünniks, ristimiseks või mõneks muuks eriliseks sündmuseks, see kollektsioon sobib suurepäraselt elu väärtuslike hetkede tähistamiseks.

Kaunis lapsepärases kinkepakendis mündi esiküljel on rebane metsas jalutamas. Tema kõnnak on kerge ja rõõmsameelne, kui ta on teel tähistama vastsündinu saabumist metsa. Ta hoiab oma käpl kingitust, mille ta sellele uuele beebile teeb.

Kaart, milless münti on paigutatud, teeb sellest ideaalse väikese kingituse lapse elusündmuse tähistamiseks.

19,00 €
Nimiväärtus: 0,25 €
Kaal: 15,8 g
Läbimõõt: 34 mm
Metall: tavametalli sulam
Tiraaz: 50 000

Pariisi Notre-Dame'i katedraal on gooti stiilis katedraal Prantsusmaa pealinna südames, Île de la Cité. Selle 12. sajandil ehitatud vitraažaknad, gargoilid ja lendavad tugipostid on inspireerinud paljusid kirjandusteoseid, nagu Victor Hugo romaan. 2019. aasta aprillis laastas äge tulekahju olulise osa selle konstruktsioonist, sealhulgas torni tornist ja katusest. Seejärel algasid kiiresti restaureerimistööd, et monument identselt uuesti üles ehitada.

Esiküljel esiplaanil keskaegsest perioodist pärit kiviraidur, mis sümboliseerib katedraali ehitanud käsitöölisi. Taustal katedraali vasak osa detailvaates ja parempoolne osa, samuti tornikiiv, konstruktsiooni skemaatilises kontuuris, et kutsuda esile selle ehitamist/rekonstrueerimist.

Tagakülg on ühine kõikidele UNESCO selle 2025. aasta seeria müntidele. See kujutab maakera, mille vasakul küljel on paralleelid ja meridiaanid ning paremal on pealdised UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvate tähtsamate paikade pealdistega. Need pealdised on justkui kivisse raiutud, mis kajastab Rosetta kivi. Maakera vasakut külge ümbritseb nii UNESCO logo kui ka tähis "Maailmapärand". Nimiväärtus on kirjutatud maakera vasakule küljele, sulandudes ideaalselt paralleelide ja meridiaanidega.
15,00 €
Nimiväärtuse: 5 €
Läbimõõt: 34mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 45,000

Üheksas münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.

Esikülg:
Esiküljel on vasakul kujutatud oksal istuvat kotkast ja paremal väljasirutatud tiibadega lendavat kotkast.
Slovakkia vapp on kujunduse paremas ülanurgas, vahetult emissiooniaasta „2025” all. Ülemisse serva on kantud käibelelasknud riigi nimi "SLOVENSKO". Mündi nimiväärtus ja valuuta "5 EURO" on paigutatud all paremale, lendava kotka alla. Kotkast vasakul on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe matriitsi vahel olevatest tähtedest MK.
Revers:
Tagaküljel on kujutatud kotka pea, mis hõivab suurema osa disainiväljast. Alumises osas, kotka kaela kohal, on pesa, mis sisaldab kahte kotkapoega ja muna. Ida-konnakotka teaduslikud ja slovakikeelsed nimed "AQUILA HELIACA" ja "OROL KRÁĽOVSKÝ" on kantud kotka pea ümber olevale servale. Paremal alumisel serval on disaineri Tomáš Lamači stiliseeritud initsiaalid "TL".

Majesteetlik tasandikukuningas – idapoolne keiserkotkas vôi ka eesti keelse nimetusega kääpakotkas– on Slovakkiast leitud kõige haruldasem kotkaliik. Kuigi nimi "keiserlik" viitab erakordsele suurusele, pole see riigi suurim kotkas. Pigem on ainulaadne kotka päritolu, kuna ta hakkas levima Lõuna-Euroopa stepist 20. sajandi keskel. Teistest kotkastest eristab teda peamiselt kaks silmapaistvat valget laiku tiibadel. Kotkad ehitavad pesa tavaliselt kõrgetele puudele ja emane muneb ühe kuni kolm muna. Kotkapojad kooruvad 43–45 päeva pärast ja väljuvad pesast 70–75 päeva pärast koorumist. Esialgu annab tibudele toitu vaid isane, kuid nende suuremaks kasvades annab oma panuse ka emane. Kotkas jahib peamiselt väikenärilisi, jänesepoegasid, faasaneid, nurmkana ja vareslaste sugukonda. Slovakkias, kus pesitseb vaid umbes 100 paari, on ida-konnakotkas kaitsealune liik ja seepärast on riik oluline selle liigi kaitseks Euroopas.
14,90 €

Partnerite_Logod_2025.jpg (146 KB)