Olümpose jumalused ja sodiaagimärgid. Hestia & Kaljukits - Samoa 0,2 $ 2022.a. kullatud vasknikkelmünt 25 g
Hind:
35,00 €
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Hestia peamine märk Kaljukits, mis rõhutab tema peenemat, kuid asjakohasemat olemust. Kaljukits, nagu Ambur, rõhutab samuti korda, stabiilsust ja stoilisust. Veelgi enam, see viib teesid veelgi kaugemale ja on märk, mis on seotud praktilisuse, raske töö, tugeva tahte ja kangekaelsusega. Hestia kui leekide alaline hellus on kindlasti väga töökas ja praktiline jumalanna ning kuigi ma ei nimetaks teda mingil juhul "kangekaelseks", on tal siiski tugev tahe nendes väikestes müütides, millesse ta ilmub. Kaljukits on oluline ka oma rollis sodiaagis. See on märk, mis katab talvise pööripäeva, kui Päike on kõige madalamal, olles Vähi vastas. Seega ei lange see kokku mitte ainult aastaajaga, mil Hestia mõju on kõige olulisem, vaid ka tema rolliga keskpunktina, vaid ka sodiaagis oleva liminaalse ajaga, mil Päike uuestisündib.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Hestia peamine märk Kaljukits, mis rõhutab tema peenemat, kuid asjakohasemat olemust. Kaljukits, nagu Ambur, rõhutab samuti korda, stabiilsust ja stoilisust. Veelgi enam, see viib teesid veelgi kaugemale ja on märk, mis on seotud praktilisuse, raske töö, tugeva tahte ja kangekaelsusega. Hestia kui leekide alaline hellus on kindlasti väga töökas ja praktiline jumalanna ning kuigi ma ei nimetaks teda mingil juhul "kangekaelseks", on tal siiski tugev tahe nendes väikestes müütides, millesse ta ilmub. Kaljukits on oluline ka oma rollis sodiaagis. See on märk, mis katab talvise pööripäeva, kui Päike on kõige madalamal, olles Vähi vastas. Seega ei lange see kokku mitte ainult aastaajaga, mil Hestia mõju on kõige olulisem, vaid ka tema rolliga keskpunktina, vaid ka sodiaagis oleva liminaalse ajaga, mil Päike uuestisündib.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Sarnased tooted
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Hephaistose seos Kaaludega tuleneb tema rollist sepajumalana. Meisterdades tuld, valmistas ta relvad, mida jumalad kasutavad õigluse kehtestamiseks, kuni õiglusejumalanna Dike'i kaaludeni, keda sageli peeti märgil kujutatud naiseks. Hephaestus on uuenduste jumal, kes taltsutab leekide kaost, et toota esemeid, millega tsivilisatsiooni korralda.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Hephaistose seos Kaaludega tuleneb tema rollist sepajumalana. Meisterdades tuld, valmistas ta relvad, mida jumalad kasutavad õigluse kehtestamiseks, kuni õiglusejumalanna Dike'i kaaludeni, keda sageli peeti märgil kujutatud naiseks. Hephaestus on uuenduste jumal, kes taltsutab leekide kaost, et toota esemeid, millega tsivilisatsiooni korralda.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
35,00 €
Kaal: 1/2 untsi
Hõbe: 99,9%
Läbimõõt: 40 mm
Nimiväärtus: 2 sedi
Tiraaź: 1000 tk
Kinkekaart- pakend, sertifikaat.
Hõbe: 99,9%
Läbimõõt: 40 mm
Nimiväärtus: 2 sedi
Tiraaź: 1000 tk
Kinkekaart- pakend, sertifikaat.
69,00 €
Nimiväärtus: 5 €
Läbimõõt: 28,5 mm
Kaal: 8,9 g
Vask: 99,9%
Kvaliteet: Special Uncirculated
Emiteerija: Austria
NB! Münt on ilma pakendita, soovi korral saab juurde osta kapsli.
Vähesed loomad on avaldanud inimestele suuremat mõju kui hobune. Selle jõud, ilu ja tundlikkus teevad hobusest loomariigi ühe armastatuima liikme, eriti noorte naisratsanike seas, kellest paljud loovad oma truu ratsaga sügava ja püsiva sideme. 2020. aasta lihavõttemünt tähistab seda ainulaadset sidet.
Alates lugematutest eelajaloolistest koopamaalingutest ja lõpetades enam kui viie aastatuhande juhtiva inimtranspordiga, on hobune mänginud ühiskonna arengus enneolematut rolli. Kõigist Euroopa hobusetõugudest on kõige ikoonilisem lipizzaner, kes sai maailmakuulsaks tänu oma sidemele Hispaania ratsakooliga Viinis. Algselt Sloveeniast pärit lipizzanerit on aretatud alates 1920. aastast Austrias Steiermarki provintsis Piberi tõufarmis, kus igal aastal tuleb maailma umbes 40 varssa. Mõne minuti jooksul pärast sündi võivad vastsündinud varsad seista ja, ehkki esialgu ebakindlad, kappavad peagi rõõmsalt üle alpiniitude.
Mündil on esiplaanil varss, kes hullab rõõmsalt läbi heinamaa, samal ajal kui tema ema jälgib valvsalt selja taga. Mündi alumist osa kaunistab kevadlillede sortiment.
Läbimõõt: 28,5 mm
Kaal: 8,9 g
Vask: 99,9%
Kvaliteet: Special Uncirculated
Emiteerija: Austria
NB! Münt on ilma pakendita, soovi korral saab juurde osta kapsli.
Vähesed loomad on avaldanud inimestele suuremat mõju kui hobune. Selle jõud, ilu ja tundlikkus teevad hobusest loomariigi ühe armastatuima liikme, eriti noorte naisratsanike seas, kellest paljud loovad oma truu ratsaga sügava ja püsiva sideme. 2020. aasta lihavõttemünt tähistab seda ainulaadset sidet.
Alates lugematutest eelajaloolistest koopamaalingutest ja lõpetades enam kui viie aastatuhande juhtiva inimtranspordiga, on hobune mänginud ühiskonna arengus enneolematut rolli. Kõigist Euroopa hobusetõugudest on kõige ikoonilisem lipizzaner, kes sai maailmakuulsaks tänu oma sidemele Hispaania ratsakooliga Viinis. Algselt Sloveeniast pärit lipizzanerit on aretatud alates 1920. aastast Austrias Steiermarki provintsis Piberi tõufarmis, kus igal aastal tuleb maailma umbes 40 varssa. Mõne minuti jooksul pärast sündi võivad vastsündinud varsad seista ja, ehkki esialgu ebakindlad, kappavad peagi rõõmsalt üle alpiniitude.
Mündil on esiplaanil varss, kes hullab rõõmsalt läbi heinamaa, samal ajal kui tema ema jälgib valvsalt selja taga. Mündi alumist osa kaunistab kevadlillede sortiment.
15,00 €
Nimiväärtus: 3 €
Lbimôôt: 32 mm
Kaal: 15 g
Kvaliteet: UNC
Metall; Vase ja nikli sulam,nordic gold
Sloveenia spordipäevale pühendatud mälestusmünt.
• Sloveenia spordipäev 23. september on rahvuspüha, millega tähistatakse Sloveenia sportlaste rahvusvahelisi edusamme.
Lbimôôt: 32 mm
Kaal: 15 g
Kvaliteet: UNC
Metall; Vase ja nikli sulam,nordic gold
Sloveenia spordipäevale pühendatud mälestusmünt.
• Sloveenia spordipäev 23. september on rahvuspüha, millega tähistatakse Sloveenia sportlaste rahvusvahelisi edusamme.
9,00 €
Nimiväärtuse: 5 €
Läbimõõt: 34mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 45,000
Üheksas münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.
Esikülg:
Esiküljel on vasakul kujutatud oksal istuvat kotkast ja paremal väljasirutatud tiibadega lendavat kotkast.
Slovakkia vapp on kujunduse paremas ülanurgas, vahetult emissiooniaasta „2025” all. Ülemisse serva on kantud käibelelasknud riigi nimi "SLOVENSKO". Mündi nimiväärtus ja valuuta "5 EURO" on paigutatud all paremale, lendava kotka alla. Kotkast vasakul on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe matriitsi vahel olevatest tähtedest MK.
Revers:
Tagaküljel on kujutatud kotka pea, mis hõivab suurema osa disainiväljast. Alumises osas, kotka kaela kohal, on pesa, mis sisaldab kahte kotkapoega ja muna. Ida-konnakotka teaduslikud ja slovakikeelsed nimed "AQUILA HELIACA" ja "OROL KRÁĽOVSKÝ" on kantud kotka pea ümber olevale servale. Paremal alumisel serval on disaineri Tomáš Lamači stiliseeritud initsiaalid "TL".
Majesteetlik tasandikukuningas – idapoolne keiserkotkas vôi ka eesti keelse nimetusega kääpakotkas– on Slovakkiast leitud kõige haruldasem kotkaliik. Kuigi nimi "keiserlik" viitab erakordsele suurusele, pole see riigi suurim kotkas. Pigem on ainulaadne kotka päritolu, kuna ta hakkas levima Lõuna-Euroopa stepist 20. sajandi keskel. Teistest kotkastest eristab teda peamiselt kaks silmapaistvat valget laiku tiibadel. Kotkad ehitavad pesa tavaliselt kõrgetele puudele ja emane muneb ühe kuni kolm muna. Kotkapojad kooruvad 43–45 päeva pärast ja väljuvad pesast 70–75 päeva pärast koorumist. Esialgu annab tibudele toitu vaid isane, kuid nende suuremaks kasvades annab oma panuse ka emane. Kotkas jahib peamiselt väikenärilisi, jänesepoegasid, faasaneid, nurmkana ja vareslaste sugukonda. Slovakkias, kus pesitseb vaid umbes 100 paari, on ida-konnakotkas kaitsealune liik ja seepärast on riik oluline selle liigi kaitseks Euroopas.
Läbimõõt: 34mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 45,000
Üheksas münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.
Esikülg:
Esiküljel on vasakul kujutatud oksal istuvat kotkast ja paremal väljasirutatud tiibadega lendavat kotkast.
Slovakkia vapp on kujunduse paremas ülanurgas, vahetult emissiooniaasta „2025” all. Ülemisse serva on kantud käibelelasknud riigi nimi "SLOVENSKO". Mündi nimiväärtus ja valuuta "5 EURO" on paigutatud all paremale, lendava kotka alla. Kotkast vasakul on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe matriitsi vahel olevatest tähtedest MK.
Revers:
Tagaküljel on kujutatud kotka pea, mis hõivab suurema osa disainiväljast. Alumises osas, kotka kaela kohal, on pesa, mis sisaldab kahte kotkapoega ja muna. Ida-konnakotka teaduslikud ja slovakikeelsed nimed "AQUILA HELIACA" ja "OROL KRÁĽOVSKÝ" on kantud kotka pea ümber olevale servale. Paremal alumisel serval on disaineri Tomáš Lamači stiliseeritud initsiaalid "TL".
Majesteetlik tasandikukuningas – idapoolne keiserkotkas vôi ka eesti keelse nimetusega kääpakotkas– on Slovakkiast leitud kõige haruldasem kotkaliik. Kuigi nimi "keiserlik" viitab erakordsele suurusele, pole see riigi suurim kotkas. Pigem on ainulaadne kotka päritolu, kuna ta hakkas levima Lõuna-Euroopa stepist 20. sajandi keskel. Teistest kotkastest eristab teda peamiselt kaks silmapaistvat valget laiku tiibadel. Kotkad ehitavad pesa tavaliselt kõrgetele puudele ja emane muneb ühe kuni kolm muna. Kotkapojad kooruvad 43–45 päeva pärast ja väljuvad pesast 70–75 päeva pärast koorumist. Esialgu annab tibudele toitu vaid isane, kuid nende suuremaks kasvades annab oma panuse ka emane. Kotkas jahib peamiselt väikenärilisi, jänesepoegasid, faasaneid, nurmkana ja vareslaste sugukonda. Slovakkias, kus pesitseb vaid umbes 100 paari, on ida-konnakotkas kaitsealune liik ja seepärast on riik oluline selle liigi kaitseks Euroopas.
15,14 €
