Olümpose jumalused ja sodiaagimärgid. Hestia & Kaljukits - Samoa 0,2 $ 2022.a. kullatud vasknikkelmünt 25 g
Hind:
35,00 €
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Hestia peamine märk Kaljukits, mis rõhutab tema peenemat, kuid asjakohasemat olemust. Kaljukits, nagu Ambur, rõhutab samuti korda, stabiilsust ja stoilisust. Veelgi enam, see viib teesid veelgi kaugemale ja on märk, mis on seotud praktilisuse, raske töö, tugeva tahte ja kangekaelsusega. Hestia kui leekide alaline hellus on kindlasti väga töökas ja praktiline jumalanna ning kuigi ma ei nimetaks teda mingil juhul "kangekaelseks", on tal siiski tugev tahe nendes väikestes müütides, millesse ta ilmub. Kaljukits on oluline ka oma rollis sodiaagis. See on märk, mis katab talvise pööripäeva, kui Päike on kõige madalamal, olles Vähi vastas. Seega ei lange see kokku mitte ainult aastaajaga, mil Hestia mõju on kõige olulisem, vaid ka tema rolliga keskpunktina, vaid ka sodiaagis oleva liminaalse ajaga, mil Päike uuestisündib.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Hestia peamine märk Kaljukits, mis rõhutab tema peenemat, kuid asjakohasemat olemust. Kaljukits, nagu Ambur, rõhutab samuti korda, stabiilsust ja stoilisust. Veelgi enam, see viib teesid veelgi kaugemale ja on märk, mis on seotud praktilisuse, raske töö, tugeva tahte ja kangekaelsusega. Hestia kui leekide alaline hellus on kindlasti väga töökas ja praktiline jumalanna ning kuigi ma ei nimetaks teda mingil juhul "kangekaelseks", on tal siiski tugev tahe nendes väikestes müütides, millesse ta ilmub. Kaljukits on oluline ka oma rollis sodiaagis. See on märk, mis katab talvise pööripäeva, kui Päike on kõige madalamal, olles Vähi vastas. Seega ei lange see kokku mitte ainult aastaajaga, mil Hestia mõju on kõige olulisem, vaid ka tema rolliga keskpunktina, vaid ka sodiaagis oleva liminaalse ajaga, mil Päike uuestisündib.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Sarnased tooted
Kuld: 99.99%
Kaal: 1/200 oz
Mõõtmed: 15,2 x 8,6 mm
Kvaliteet: Proof-like
Tiraaź: 10 000 münti
Lääne astroloogias sümboliseerivad kaksteist sodiaagi- ja tõusumärki tähtede kosmilist jõudu ja nende mõju elule. Nende phtast kullast kuldplaatidega tehakse neile nüüd ajatu austusavaldus!
Astronoomia selle parimas vormis – saadaval blisterpakendis!
Kaal: 1/200 oz
Mõõtmed: 15,2 x 8,6 mm
Kvaliteet: Proof-like
Tiraaź: 10 000 münti
Lääne astroloogias sümboliseerivad kaksteist sodiaagi- ja tõusumärki tähtede kosmilist jõudu ja nende mõju elule. Nende phtast kullast kuldplaatidega tehakse neile nüüd ajatu austusavaldus!
Astronoomia selle parimas vormis – saadaval blisterpakendis!
89,00 €
Nimiväärtus: 5 €
Läbimõõt: 28,5 mm
Kaal: 8,9 g
Vask: 99,9%
Kvaliteet: Special Uncirculated
Emiteerija: Austria
NB! Münt on ilma pakendita, soovi korral saab juurde osta kapsli.
Vähesed loomad on avaldanud inimestele suuremat mõju kui hobune. Selle jõud, ilu ja tundlikkus teevad hobusest loomariigi ühe armastatuima liikme, eriti noorte naisratsanike seas, kellest paljud loovad oma truu ratsaga sügava ja püsiva sideme. 2020. aasta lihavõttemünt tähistab seda ainulaadset sidet.
Alates lugematutest eelajaloolistest koopamaalingutest ja lõpetades enam kui viie aastatuhande juhtiva inimtranspordiga, on hobune mänginud ühiskonna arengus enneolematut rolli. Kõigist Euroopa hobusetõugudest on kõige ikoonilisem lipizzaner, kes sai maailmakuulsaks tänu oma sidemele Hispaania ratsakooliga Viinis. Algselt Sloveeniast pärit lipizzanerit on aretatud alates 1920. aastast Austrias Steiermarki provintsis Piberi tõufarmis, kus igal aastal tuleb maailma umbes 40 varssa. Mõne minuti jooksul pärast sündi võivad vastsündinud varsad seista ja, ehkki esialgu ebakindlad, kappavad peagi rõõmsalt üle alpiniitude.
Mündil on esiplaanil varss, kes hullab rõõmsalt läbi heinamaa, samal ajal kui tema ema jälgib valvsalt selja taga. Mündi alumist osa kaunistab kevadlillede sortiment.
Läbimõõt: 28,5 mm
Kaal: 8,9 g
Vask: 99,9%
Kvaliteet: Special Uncirculated
Emiteerija: Austria
NB! Münt on ilma pakendita, soovi korral saab juurde osta kapsli.
Vähesed loomad on avaldanud inimestele suuremat mõju kui hobune. Selle jõud, ilu ja tundlikkus teevad hobusest loomariigi ühe armastatuima liikme, eriti noorte naisratsanike seas, kellest paljud loovad oma truu ratsaga sügava ja püsiva sideme. 2020. aasta lihavõttemünt tähistab seda ainulaadset sidet.
Alates lugematutest eelajaloolistest koopamaalingutest ja lõpetades enam kui viie aastatuhande juhtiva inimtranspordiga, on hobune mänginud ühiskonna arengus enneolematut rolli. Kõigist Euroopa hobusetõugudest on kõige ikoonilisem lipizzaner, kes sai maailmakuulsaks tänu oma sidemele Hispaania ratsakooliga Viinis. Algselt Sloveeniast pärit lipizzanerit on aretatud alates 1920. aastast Austrias Steiermarki provintsis Piberi tõufarmis, kus igal aastal tuleb maailma umbes 40 varssa. Mõne minuti jooksul pärast sündi võivad vastsündinud varsad seista ja, ehkki esialgu ebakindlad, kappavad peagi rõõmsalt üle alpiniitude.
Mündil on esiplaanil varss, kes hullab rõõmsalt läbi heinamaa, samal ajal kui tema ema jälgib valvsalt selja taga. Mündi alumist osa kaunistab kevadlillede sortiment.
15,00 €
Nimiväärtus: 0,25$
Kaal: 47 gr
Läbimõõt: 40 mm
Tiraaź: 3 000
Antiikviimsitlus
Punakull (Strix aluco), mida nimetatakse ka pruuniks öökulliks, leidub tavaliselt metsades üle Euroopa kuni Lääne-Siberini ja tal on seitse tunnustatud alamliiki. See on jässakas, keskmise suurusega öökull, kelle alaosa on kahvatu tumedate triipudega ja ülakeha võib olla kas pruun või hall. (Mitmel alamliigil võivad isendid olla mõlemat värvi.) Tavaliselt teeb ta pesa puuõõnsusse, kus ta saab kaitsta oma mune ja poegi potentsiaalsete kiskjate eest. See on mitterändeline ja väga territoriaalne: kui noorlinnud kasvavad suureks ja lahkuvad vanemate pesast, siis kui nad ei leia vaba territooriumi, mida omaks pidada, jäävad nad sageli nälga.
Kaal: 47 gr
Läbimõõt: 40 mm
Tiraaź: 3 000
Antiikviimsitlus
Punakull (Strix aluco), mida nimetatakse ka pruuniks öökulliks, leidub tavaliselt metsades üle Euroopa kuni Lääne-Siberini ja tal on seitse tunnustatud alamliiki. See on jässakas, keskmise suurusega öökull, kelle alaosa on kahvatu tumedate triipudega ja ülakeha võib olla kas pruun või hall. (Mitmel alamliigil võivad isendid olla mõlemat värvi.) Tavaliselt teeb ta pesa puuõõnsusse, kus ta saab kaitsta oma mune ja poegi potentsiaalsete kiskjate eest. See on mitterändeline ja väga territoriaalne: kui noorlinnud kasvavad suureks ja lahkuvad vanemate pesast, siis kui nad ei leia vaba territooriumi, mida omaks pidada, jäävad nad sageli nälga.
39,00 €
Nimiväärtuse: 5 €
Läbimõõt: 34 mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 40,000
Seitsmes münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.
Esikülg:
Euro meenemündi esiküljel on kujutatud isast Euroopa piisonit, kelle taustal on ülal puud ja all esiplaanil langenud oksad. Slovakkia vapp on kujunduse all paremas nurgas, väljalaskeaasta „2024” all. Käibele välja andnud riigi nimi "SLOVENSKO" on kantud osa vasakust servast. Kujunduse alumises osas on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe stantsi vahele asetatud tähtedest MK ja stiliseeritud tähtedest KL, mis viitavad mündi kujundajale Karol Ličkole.
Tagurpidi:
Tagaküljel domineerib kujunduse keskel ja paremal Euroopa piisoni pea kujutis. Pea kohal on mündi nimiväärtus ja valuuta "5 EURO". Euroopa piisoni slovakikeelne nimi "ZUBOR HRIVNATÝ" on kirjutatud piki vasakut ülaserva ja teaduslik nimi "BISON BONASUS" on vasakus alaservas. Neid kahte nime eraldab lehtede ja pähklitega pöögioks.
Piison on Euroopa suurim maismaaimetaja, kelle kehaehitus meenutab veiste oma. Tal on suhteliselt lühike ümar pea ja pealaest sabani kaetud pruunide juustega. Esiveerandid on suuremad kui tagaveerandid ja neid rõhutavad veelgi pikemad karvad. Tugevad õõnsad sarved on mõlema soo püsiv tunnus ja kasvavad koos vanusega. Piisonid on kõige aktiivsemad õhtuhämaruses ja nende nägemine on vastavalt kohanenud. Nende kõige paremini arenenud meeled on kuulmine ja haistmine. Nad võivad elada umbes 35-aastaseks. Piisonid on seltskondlikud loomad, kes elavad tavaliselt 8–13-pealistes karjades, kuigi vanemad isased kipuvad olema üksildased. Nad toituvad peamiselt rohelisest ja puitunud taimsest ainest, sealhulgas okstest, koorest ja lehtedest. Eelistavad nooremaid, tiheda alusmetsaga puistuid. Talvel on nende põhitoiduallikateks tõrud, puukoor, põõsad ja kuiv rohi, mille nad lume alt välja kaevavad. Piisoni ajalooline levila ulatus peaaegu kogu Euroopasse. Slovakkias elab praegu metsikult umbes 70 liigi isendit Poloniny rahvuspargi reservaadis.
Läbimõõt: 34 mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 40,000
Seitsmes münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.
Esikülg:
Euro meenemündi esiküljel on kujutatud isast Euroopa piisonit, kelle taustal on ülal puud ja all esiplaanil langenud oksad. Slovakkia vapp on kujunduse all paremas nurgas, väljalaskeaasta „2024” all. Käibele välja andnud riigi nimi "SLOVENSKO" on kantud osa vasakust servast. Kujunduse alumises osas on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe stantsi vahele asetatud tähtedest MK ja stiliseeritud tähtedest KL, mis viitavad mündi kujundajale Karol Ličkole.
Tagurpidi:
Tagaküljel domineerib kujunduse keskel ja paremal Euroopa piisoni pea kujutis. Pea kohal on mündi nimiväärtus ja valuuta "5 EURO". Euroopa piisoni slovakikeelne nimi "ZUBOR HRIVNATÝ" on kirjutatud piki vasakut ülaserva ja teaduslik nimi "BISON BONASUS" on vasakus alaservas. Neid kahte nime eraldab lehtede ja pähklitega pöögioks.
Piison on Euroopa suurim maismaaimetaja, kelle kehaehitus meenutab veiste oma. Tal on suhteliselt lühike ümar pea ja pealaest sabani kaetud pruunide juustega. Esiveerandid on suuremad kui tagaveerandid ja neid rõhutavad veelgi pikemad karvad. Tugevad õõnsad sarved on mõlema soo püsiv tunnus ja kasvavad koos vanusega. Piisonid on kõige aktiivsemad õhtuhämaruses ja nende nägemine on vastavalt kohanenud. Nende kõige paremini arenenud meeled on kuulmine ja haistmine. Nad võivad elada umbes 35-aastaseks. Piisonid on seltskondlikud loomad, kes elavad tavaliselt 8–13-pealistes karjades, kuigi vanemad isased kipuvad olema üksildased. Nad toituvad peamiselt rohelisest ja puitunud taimsest ainest, sealhulgas okstest, koorest ja lehtedest. Eelistavad nooremaid, tiheda alusmetsaga puistuid. Talvel on nende põhitoiduallikateks tõrud, puukoor, põõsad ja kuiv rohi, mille nad lume alt välja kaevavad. Piisoni ajalooline levila ulatus peaaegu kogu Euroopasse. Slovakkias elab praegu metsikult umbes 70 liigi isendit Poloniny rahvuspargi reservaadis.
14,90 €
Nimiväärtuse: 5 €
Läbimõõt: 34mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 45,000
Üheksas münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.
Esikülg:
Esiküljel on vasakul kujutatud oksal istuvat kotkast ja paremal väljasirutatud tiibadega lendavat kotkast.
Slovakkia vapp on kujunduse paremas ülanurgas, vahetult emissiooniaasta „2025” all. Ülemisse serva on kantud käibelelasknud riigi nimi "SLOVENSKO". Mündi nimiväärtus ja valuuta "5 EURO" on paigutatud all paremale, lendava kotka alla. Kotkast vasakul on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe matriitsi vahel olevatest tähtedest MK.
Revers:
Tagaküljel on kujutatud kotka pea, mis hõivab suurema osa disainiväljast. Alumises osas, kotka kaela kohal, on pesa, mis sisaldab kahte kotkapoega ja muna. Ida-konnakotka teaduslikud ja slovakikeelsed nimed "AQUILA HELIACA" ja "OROL KRÁĽOVSKÝ" on kantud kotka pea ümber olevale servale. Paremal alumisel serval on disaineri Tomáš Lamači stiliseeritud initsiaalid "TL".
Majesteetlik tasandikukuningas – idapoolne keiserkotkas vôi ka eesti keelse nimetusega kääpakotkas– on Slovakkiast leitud kõige haruldasem kotkaliik. Kuigi nimi "keiserlik" viitab erakordsele suurusele, pole see riigi suurim kotkas. Pigem on ainulaadne kotka päritolu, kuna ta hakkas levima Lõuna-Euroopa stepist 20. sajandi keskel. Teistest kotkastest eristab teda peamiselt kaks silmapaistvat valget laiku tiibadel. Kotkad ehitavad pesa tavaliselt kõrgetele puudele ja emane muneb ühe kuni kolm muna. Kotkapojad kooruvad 43–45 päeva pärast ja väljuvad pesast 70–75 päeva pärast koorumist. Esialgu annab tibudele toitu vaid isane, kuid nende suuremaks kasvades annab oma panuse ka emane. Kotkas jahib peamiselt väikenärilisi, jänesepoegasid, faasaneid, nurmkana ja vareslaste sugukonda. Slovakkias, kus pesitseb vaid umbes 100 paari, on ida-konnakotkas kaitsealune liik ja seepärast on riik oluline selle liigi kaitseks Euroopas.
Läbimõõt: 34mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 45,000
Üheksas münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.
Esikülg:
Esiküljel on vasakul kujutatud oksal istuvat kotkast ja paremal väljasirutatud tiibadega lendavat kotkast.
Slovakkia vapp on kujunduse paremas ülanurgas, vahetult emissiooniaasta „2025” all. Ülemisse serva on kantud käibelelasknud riigi nimi "SLOVENSKO". Mündi nimiväärtus ja valuuta "5 EURO" on paigutatud all paremale, lendava kotka alla. Kotkast vasakul on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe matriitsi vahel olevatest tähtedest MK.
Revers:
Tagaküljel on kujutatud kotka pea, mis hõivab suurema osa disainiväljast. Alumises osas, kotka kaela kohal, on pesa, mis sisaldab kahte kotkapoega ja muna. Ida-konnakotka teaduslikud ja slovakikeelsed nimed "AQUILA HELIACA" ja "OROL KRÁĽOVSKÝ" on kantud kotka pea ümber olevale servale. Paremal alumisel serval on disaineri Tomáš Lamači stiliseeritud initsiaalid "TL".
Majesteetlik tasandikukuningas – idapoolne keiserkotkas vôi ka eesti keelse nimetusega kääpakotkas– on Slovakkiast leitud kõige haruldasem kotkaliik. Kuigi nimi "keiserlik" viitab erakordsele suurusele, pole see riigi suurim kotkas. Pigem on ainulaadne kotka päritolu, kuna ta hakkas levima Lõuna-Euroopa stepist 20. sajandi keskel. Teistest kotkastest eristab teda peamiselt kaks silmapaistvat valget laiku tiibadel. Kotkad ehitavad pesa tavaliselt kõrgetele puudele ja emane muneb ühe kuni kolm muna. Kotkapojad kooruvad 43–45 päeva pärast ja väljuvad pesast 70–75 päeva pärast koorumist. Esialgu annab tibudele toitu vaid isane, kuid nende suuremaks kasvades annab oma panuse ka emane. Kotkas jahib peamiselt väikenärilisi, jänesepoegasid, faasaneid, nurmkana ja vareslaste sugukonda. Slovakkias, kus pesitseb vaid umbes 100 paari, on ida-konnakotkas kaitsealune liik ja seepärast on riik oluline selle liigi kaitseks Euroopas.
15,14 €
