Olümpose jumalused ja sodiaagimärgid. Artemis & Ambur - Samoa 0,2 $ 2022.a. kullatud vasknikkelmünt 25 g
Hind:
35,00 €
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Artemis on Amburi märgile omane tänaseni: kes on olümplaste seast ikkagi vibujumalanna, keda seostatakse metsade ja kentauri ürgse jõuga? Nagu tema vend Apollo, on Artemis tuliste noolte jumalanna, kes valgustab pimedust ja hävitab neid, kes teda solvavad, ning tema roll selles osakonnas võib olla isegi olulisem kui ta venna oma. Ambur on ka esimene märk ööst kui talve algusest, mis on seotud Artemise kui kuuvalgusejumalanna olemusega. Amburi seos Artemisega on seotud ka tema kultuse rivaalitsemisega ürgkristlusega: Ambur on tõe ja teadmiste märk ning Artemis on valguse kandja.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Artemis on Amburi märgile omane tänaseni: kes on olümplaste seast ikkagi vibujumalanna, keda seostatakse metsade ja kentauri ürgse jõuga? Nagu tema vend Apollo, on Artemis tuliste noolte jumalanna, kes valgustab pimedust ja hävitab neid, kes teda solvavad, ning tema roll selles osakonnas võib olla isegi olulisem kui ta venna oma. Ambur on ka esimene märk ööst kui talve algusest, mis on seotud Artemise kui kuuvalgusejumalanna olemusega. Amburi seos Artemisega on seotud ka tema kultuse rivaalitsemisega ürgkristlusega: Ambur on tõe ja teadmiste märk ning Artemis on valguse kandja.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Sarnased tooted
Olümpose jumalused ja sodiaagimärgid. Zeus & Lõvi - Samoa 0,2 $ 2021.a. kullatud vasknikkelmünt 25 g
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Jumalate kuningana on Zeusi seos Lõviga asjakohane, kuna see on "sodiaagimärkide kuningas". Seos omandab mütoloogias palju suurema kaalu: Zeus on tihedalt seotud Heliosega, võib-olla isegi rohkem kui Apolloga, kuna Heliost nimetatakse "Zeusi silmaks" ja tema enda orfihümnis nimetatakse seda Zeusiks. Eeter (ürgne valgus, mis valgustab taevast) on "Zeusi jõud" ning tema roll tsivilisatsiooni, õigluse ja õiguse jumalana on väga sarnane päikesejumalate, nagu Shamash ja Ra, omaga (ka Apollol jagab neid jooni, kuna ta ka õigluse ja õiguse jumal). Zeusi nimetatakse otse Päikeseks mõnes konkreetses kreeka-rooma usutraditsioonis, näiteks Pythagorase filosoofias, kus ta on olümplaste ülemaailmne päike. Kuna Päike sümboliseerib keskpunkti, on ka Lõvi asend sodiaagis.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Jumalate kuningana on Zeusi seos Lõviga asjakohane, kuna see on "sodiaagimärkide kuningas". Seos omandab mütoloogias palju suurema kaalu: Zeus on tihedalt seotud Heliosega, võib-olla isegi rohkem kui Apolloga, kuna Heliost nimetatakse "Zeusi silmaks" ja tema enda orfihümnis nimetatakse seda Zeusiks. Eeter (ürgne valgus, mis valgustab taevast) on "Zeusi jõud" ning tema roll tsivilisatsiooni, õigluse ja õiguse jumalana on väga sarnane päikesejumalate, nagu Shamash ja Ra, omaga (ka Apollol jagab neid jooni, kuna ta ka õigluse ja õiguse jumal). Zeusi nimetatakse otse Päikeseks mõnes konkreetses kreeka-rooma usutraditsioonis, näiteks Pythagorase filosoofias, kus ta on olümplaste ülemaailmne päike. Kuna Päike sümboliseerib keskpunkti, on ka Lõvi asend sodiaagis.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
35,00 €
Nimiväärtus: 5 $
Hõbe: 99,9%
Kaal: 62,2 g
Kvaliteet: antiikviimistlus
Läbimõõt: 45 mm
Karbis sinine Led valgustus
Vermitud kogus: 999
Sarja teisel mündil on kujutatud jumalanna Aphroditet ja Sõnni tàhtkuju.
Kaheteistkümnest mündist koosneval kollektsioonil kohtuvad kaksteist Olümpose jumalust ja kaksteist sodiaagimärki.
Kas teadsite, millised traditsioonilised tähemärgid langevad kokku Vana-Kreeka Olümpose jumalatega. Aphrodite jaoks on see lihtne, sest teda tuntakse ka kui Rooma jumalanna Veenust ja Veenus on Sõnni planeetide valitseja!
Mõnede astroloogide sõnul armastavad Sõnni tähemärgi all sündinud nautlemist! Nad teavad, kuidas elu nautida ja kasutavad kindlasti igast hetkest maksimumi – täpselt nagu jumalanna Aphrodite!
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Hõbe: 99,9%
Kaal: 62,2 g
Kvaliteet: antiikviimistlus
Läbimõõt: 45 mm
Karbis sinine Led valgustus
Vermitud kogus: 999
Sarja teisel mündil on kujutatud jumalanna Aphroditet ja Sõnni tàhtkuju.
Kaheteistkümnest mündist koosneval kollektsioonil kohtuvad kaksteist Olümpose jumalust ja kaksteist sodiaagimärki.
Kas teadsite, millised traditsioonilised tähemärgid langevad kokku Vana-Kreeka Olümpose jumalatega. Aphrodite jaoks on see lihtne, sest teda tuntakse ka kui Rooma jumalanna Veenust ja Veenus on Sõnni planeetide valitseja!
Mõnede astroloogide sõnul armastavad Sõnni tähemärgi all sündinud nautlemist! Nad teavad, kuidas elu nautida ja kasutavad kindlasti igast hetkest maksimumi – täpselt nagu jumalanna Aphrodite!
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
229,00 €
Nimiväärtus: 5 €
Läbimõõt: 28,5 mm
Kaal: 8,9 g
Vask: 99,9%
Kvaliteet: Special Uncirculated
Emiteerija: Austria
NB! Münt on ilma pakendita, soovi korral saab juurde osta kapsli.
Vähesed loomad on avaldanud inimestele suuremat mõju kui hobune. Selle jõud, ilu ja tundlikkus teevad hobusest loomariigi ühe armastatuima liikme, eriti noorte naisratsanike seas, kellest paljud loovad oma truu ratsaga sügava ja püsiva sideme. 2020. aasta lihavõttemünt tähistab seda ainulaadset sidet.
Alates lugematutest eelajaloolistest koopamaalingutest ja lõpetades enam kui viie aastatuhande juhtiva inimtranspordiga, on hobune mänginud ühiskonna arengus enneolematut rolli. Kõigist Euroopa hobusetõugudest on kõige ikoonilisem lipizzaner, kes sai maailmakuulsaks tänu oma sidemele Hispaania ratsakooliga Viinis. Algselt Sloveeniast pärit lipizzanerit on aretatud alates 1920. aastast Austrias Steiermarki provintsis Piberi tõufarmis, kus igal aastal tuleb maailma umbes 40 varssa. Mõne minuti jooksul pärast sündi võivad vastsündinud varsad seista ja, ehkki esialgu ebakindlad, kappavad peagi rõõmsalt üle alpiniitude.
Mündil on esiplaanil varss, kes hullab rõõmsalt läbi heinamaa, samal ajal kui tema ema jälgib valvsalt selja taga. Mündi alumist osa kaunistab kevadlillede sortiment.
Läbimõõt: 28,5 mm
Kaal: 8,9 g
Vask: 99,9%
Kvaliteet: Special Uncirculated
Emiteerija: Austria
NB! Münt on ilma pakendita, soovi korral saab juurde osta kapsli.
Vähesed loomad on avaldanud inimestele suuremat mõju kui hobune. Selle jõud, ilu ja tundlikkus teevad hobusest loomariigi ühe armastatuima liikme, eriti noorte naisratsanike seas, kellest paljud loovad oma truu ratsaga sügava ja püsiva sideme. 2020. aasta lihavõttemünt tähistab seda ainulaadset sidet.
Alates lugematutest eelajaloolistest koopamaalingutest ja lõpetades enam kui viie aastatuhande juhtiva inimtranspordiga, on hobune mänginud ühiskonna arengus enneolematut rolli. Kõigist Euroopa hobusetõugudest on kõige ikoonilisem lipizzaner, kes sai maailmakuulsaks tänu oma sidemele Hispaania ratsakooliga Viinis. Algselt Sloveeniast pärit lipizzanerit on aretatud alates 1920. aastast Austrias Steiermarki provintsis Piberi tõufarmis, kus igal aastal tuleb maailma umbes 40 varssa. Mõne minuti jooksul pärast sündi võivad vastsündinud varsad seista ja, ehkki esialgu ebakindlad, kappavad peagi rõõmsalt üle alpiniitude.
Mündil on esiplaanil varss, kes hullab rõõmsalt läbi heinamaa, samal ajal kui tema ema jälgib valvsalt selja taga. Mündi alumist osa kaunistab kevadlillede sortiment.
15,00 €
Nimiväärtus: 5 €
Läbimõõt: 28,5 mm
Kaal: 8,9 g
Vask: 99,9%
Kvaliteet: Special Uncirculated
Emiteerija: Austria
NB! Münt on ilma pakendita, soovi korral saab juurde osta kapsli.
Selle maalimisest võib olla möödas rohkem kui pool aastatuhandet, kuid Albrecht Düreri "Noor jänes" omab endiselt hämmastavat liikumis- ja võluvõimet. Tõenäoliselt kõige kuulsam loomakujutis Euroopa kunstiajaloos, suurepärane akvarell näitab kõiki kaisulisi omadusi, mis on pannud selle häbeliku ja armastusväärse olendi Kesk-Euroopa lihavõttepühade traditsioonides oma koha sisse võtma – ja muutnud selle meie jaoks ideaalseks objektiks. veetlev lihavõttemünt.
1502. aastal Nürnbergis Düreri töökojas maalitud "Feldhase", nagu seda saksa keeles nimetatakse, on Viini Albertina muuseumi tohutu kollektsiooni kõige ikoonilisem maal. Teine Düreri vaatluskunsti meistriteos Albertina kollektsioonis on "Suur murutükk", mis moodustab tausta jänesele mündi tagaküljel Düreri kuulsa monogrammi kohal. Peaaegu fotograafilise täpsusega maalitud akvarellid annavad tunnistust nende looja geniaalsusest, kelle vaatlusvõime pole kunagi olnud võrreldav. Albrecht Dürerit 1471–1528 on renessansiajastu mees, nii otseses kui ka ülekantud tähenduses, võrreldud Leonardo da Vinciga tema kunstiliste ja intellektuaalsete otsingute laiuse ja sügavuse poolest. Ta oli nii graafika, graveerija ja teoreetik kui ka maalikunstnik, kes oli autoportree loomise teerajaja, kuid tema jänesest kujutatud akvarell on võib-olla tema kõige äratuntavam töö. Kuidas tal õnnestus nii detailne pilt metsikust ja pidevalt liikuvast loomast jäädvustada, jääb mõistatuseks, mis kahtlemata lisab „Noore jänese” kestvat võlu.
Läbimõõt: 28,5 mm
Kaal: 8,9 g
Vask: 99,9%
Kvaliteet: Special Uncirculated
Emiteerija: Austria
NB! Münt on ilma pakendita, soovi korral saab juurde osta kapsli.
Selle maalimisest võib olla möödas rohkem kui pool aastatuhandet, kuid Albrecht Düreri "Noor jänes" omab endiselt hämmastavat liikumis- ja võluvõimet. Tõenäoliselt kõige kuulsam loomakujutis Euroopa kunstiajaloos, suurepärane akvarell näitab kõiki kaisulisi omadusi, mis on pannud selle häbeliku ja armastusväärse olendi Kesk-Euroopa lihavõttepühade traditsioonides oma koha sisse võtma – ja muutnud selle meie jaoks ideaalseks objektiks. veetlev lihavõttemünt.
1502. aastal Nürnbergis Düreri töökojas maalitud "Feldhase", nagu seda saksa keeles nimetatakse, on Viini Albertina muuseumi tohutu kollektsiooni kõige ikoonilisem maal. Teine Düreri vaatluskunsti meistriteos Albertina kollektsioonis on "Suur murutükk", mis moodustab tausta jänesele mündi tagaküljel Düreri kuulsa monogrammi kohal. Peaaegu fotograafilise täpsusega maalitud akvarellid annavad tunnistust nende looja geniaalsusest, kelle vaatlusvõime pole kunagi olnud võrreldav. Albrecht Dürerit 1471–1528 on renessansiajastu mees, nii otseses kui ka ülekantud tähenduses, võrreldud Leonardo da Vinciga tema kunstiliste ja intellektuaalsete otsingute laiuse ja sügavuse poolest. Ta oli nii graafika, graveerija ja teoreetik kui ka maalikunstnik, kes oli autoportree loomise teerajaja, kuid tema jänesest kujutatud akvarell on võib-olla tema kõige äratuntavam töö. Kuidas tal õnnestus nii detailne pilt metsikust ja pidevalt liikuvast loomast jäädvustada, jääb mõistatuseks, mis kahtlemata lisab „Noore jänese” kestvat võlu.
15,00 €
9 mündist koosneva seeria "Putukate imedemaa" kuues münt.
Tehnilised andmed:
Metall: CuNi
Kaal: 9 g
Läbimõõt: 26,9 mm
Tiraaz: 100 000.
Saksamaa valitsus otsustas vermida 5-eurose meenemündi pealkirjaga "Roheline lauluritsikas", mis lasti käibele 7. märtsil 2024. See on kuues münt, mis on välja antud sarjast "Imeline putukate maailm", mis kokku üheksa osaliselt värviliste motiividega münti, mis on välja antud aastatel 2022–2024. Seeria eesmärk on tuua fookusesse – eriti praeguste arengute valguses (putukate väljasuremine) – eriline loomade rühm, kes moodustab olulise osa müntidest. meie looduspärand.
Mündi kujundas Patrick Niesel, kunstnik, kes elab Röthenbachis Pegnitz (pildi pool) ja Berliinis elav kunstnik Andre Witting (revers).
Tagaküljel, mida kasutatakse seeria kõigi müntide puhul, on kujutatud kotkas, sõnad "BUNDESREPUBLIK DEUTSCHLAND", väärtus ja nimiväärtus, aasta 2024, kaksteist Euroopa tähte ja täht "A" riigi rahapaja jaoks. Berliin.
Selle siledale servale on graveeritud kiri: “WUNDERWELT INSEKTEN” (IMELIK PUTUKATE MAAILM).
Roheline lauluritsikas on 25-37 mm pikkune sihktiivaline. Ta sarnaneb hariliku lauluritsikaga, kuid rohelise lauluritsika tiivad on tunduvalt pikemad. Roheline lauluritsikas võib lennata kuni 100 meetrit. Eestis võib rohelist lauluritsikat kohata läänesaartel ning mõnel saarel Soome lahes
Tehnilised andmed:
Metall: CuNi
Kaal: 9 g
Läbimõõt: 26,9 mm
Tiraaz: 100 000.
Saksamaa valitsus otsustas vermida 5-eurose meenemündi pealkirjaga "Roheline lauluritsikas", mis lasti käibele 7. märtsil 2024. See on kuues münt, mis on välja antud sarjast "Imeline putukate maailm", mis kokku üheksa osaliselt värviliste motiividega münti, mis on välja antud aastatel 2022–2024. Seeria eesmärk on tuua fookusesse – eriti praeguste arengute valguses (putukate väljasuremine) – eriline loomade rühm, kes moodustab olulise osa müntidest. meie looduspärand.
Mündi kujundas Patrick Niesel, kunstnik, kes elab Röthenbachis Pegnitz (pildi pool) ja Berliinis elav kunstnik Andre Witting (revers).
Tagaküljel, mida kasutatakse seeria kõigi müntide puhul, on kujutatud kotkas, sõnad "BUNDESREPUBLIK DEUTSCHLAND", väärtus ja nimiväärtus, aasta 2024, kaksteist Euroopa tähte ja täht "A" riigi rahapaja jaoks. Berliin.
Selle siledale servale on graveeritud kiri: “WUNDERWELT INSEKTEN” (IMELIK PUTUKATE MAAILM).
Roheline lauluritsikas on 25-37 mm pikkune sihktiivaline. Ta sarnaneb hariliku lauluritsikaga, kuid rohelise lauluritsika tiivad on tunduvalt pikemad. Roheline lauluritsikas võib lennata kuni 100 meetrit. Eestis võib rohelist lauluritsikat kohata läänesaartel ning mõnel saarel Soome lahes
12,90 €
