Jaan._650x890pxl_4.jpg (268 KB)

Olümpose jumalused ja sodiaagimärgid. Artemis & Ambur - Samoa 0,2 $ 2022.a. kullatud vasknikkelmünt 25 g

Hind:
35,00 €
Kogus: - +
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000

Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.

Artemis on Amburi märgile omane tänaseni: kes on olümplaste seast ikkagi vibujumalanna, keda seostatakse metsade ja kentauri ürgse jõuga? Nagu tema vend Apollo, on Artemis tuliste noolte jumalanna, kes valgustab pimedust ja hävitab neid, kes teda solvavad, ning tema roll selles osakonnas võib olla isegi olulisem kui ta venna oma. Ambur on ka esimene märk ööst kui talve algusest, mis on seotud Artemise kui kuuvalgusejumalanna olemusega. Amburi seos Artemisega on seotud ka tema kultuse rivaalitsemisega ürgkristlusega: Ambur on tõe ja teadmiste märk ning Artemis on valguse kandja.

Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.

See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:

Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Sarnased tooted
Nimiväärtus: 5 £
Metall: vase ja nikli sulam
Kaal: 28.28 g
Läbimõõt: 38.61 mm


25,00 €
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000

Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.

Poseidon kui vee ja merejumal on mereolendite isand, seega on kalade sodiaagimärk enam kui asjakohane. Kalad sukelduvad aga ka Poseidoni valdkonnas sügavamalt. Alustuseks on see seotud jalgadega ja Poseidon on ka maa, värisemise ja geoloogiliste protsesside jumal, mis on tihedalt seotud kivimitega veega. Merd peetakse ka seal, kus universumi tugisambad asuvad enamikus Euraasia religioonides ja Kreeka mõttes ulatub Poseidoni valdkond isegi allilmani, kus neli jõge jooksevad, mis on eriti oluline Hellenicu chithonilisemates versioonides religioon. Kui vähk on kuu ja see on vaimne olemus, samas kui Scorpion on veri ja impulsid, kusjuures Veevalaja esindab ka taevavett, on Kalad lihtsalt vee kui elemendi puhas olemus, mis sümboliseerib merede ja paljude mageveekehade tohutut. See on märk muigatavuse ja muutuste kohta, resoneerides nii Water'i klassikalise omadusega kui ka väga tõelised kiired ja loomulikud muutused jää, vedelateks, gaasiks või pilves ning ka vooludeks. See sümboliseerib ka kevadisi veed, olgu need vihmade ja jää sulamise tõttu, põldude ja tsivilisatsiooni toites, toimides ümbritsevat keskkonda muutva veena.

Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.

See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:

Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
35,00 €
9 mündist koosneva seeria "Putukate imedemaa" neljas münt.

Tehnilised andmed:
Metall: CuNi
Kaal: 9 g
Läbimõõt: 26,9 mm
Tiraaz: 100 000.

Tegemist on neljanda mündiga sarjast “Imeline putukate maailm”, mille raames antakse aastatel 2022–24 välja kokku üheksa osaliselt värviliste motiividega münti. Sarja eesmärk on tuua fookusesse – eriti praeguste arengute (putukate väljasuremine) valguses – eriline loomarühm, kes moodustab olulise osa meie looduspärandist.
Sarja eesmärk on tuua fookusesse – eriti praeguste arengute (putukate väljasuremine) valguses – eriline loomarühm, kes moodustab olulise osa meie looduspärandist.

5-eurone meenemünt "Punane mesilane" on valmistatud vasknikli sulamist. See kaalub 9,68 g, selle läbimõõt on 27,25 mm ja see on saadaval nii heas seisukorras kui ka proof-like viimistlusega. Rahapaja seisukorras mündid lastakse ringlusse nende nimiväärtusega (5 €). Professionaalse viimistlusega meenekvaliteediga mündid on nimiväärtusest kõrgemad ja neid emiteerib Münze Deutschland (Saksamaa ametlik meenemüntide väljaandja).

Mündi kujundasid Stuttgardis elav kunstnik Claudius Riedmiller ja Berliinis elav kunstnik Andre Witting

Tagaküljel, mida kasutatakse seeria kõigi müntide puhul, on kujutatud kotkas, sõnad "BUNDESREPUBLIK DEUTSCHLAND", väärtus ja nimiväärtus, aasta 2023, kaksteist Euroopa tähte ja täht "D" riigi rahapaja jaoks. München.

Selle siledale servale on graveeritud kiri: “WUNDERWELT INSEKTEN” (IMELIK PUTUKATE MAAILM)
14,90 €
Tehnilised andmed:
Metall: CuNi
Lisamaterjal: rohelisest polümeerist rõngas
Kaal: 9 g
Läbimõõt: 27.25mm

Sinise polümeer ringiga münt on neljas seerias: "Kliimavöötmed"
Seeria avas 2017.a. münt "Troopika kliimavöönd" ja selle lõpetab 2021 aasta münt "Polaar kliimavööde". Kollektsiooni kuuluvate müntide polümeerist valmistatud rõngaste värvus on valitud vastavalt kliimavöötme iseloomule.
25,00 €
9 mündist koosneva seeria "Putukate imedemaa" kuues münt.

Tehnilised andmed:
Metall: CuNi
Kaal: 9 g
Läbimõõt: 26,9 mm
Tiraaz: 100 000.

Saksamaa valitsus otsustas vermida 5-eurose meenemündi pealkirjaga "Roheline lauluritsikas", mis lasti käibele 7. märtsil 2024. See on kuues münt, mis on välja antud sarjast "Imeline putukate maailm", mis kokku üheksa osaliselt värviliste motiividega münti, mis on välja antud aastatel 2022–2024. Seeria eesmärk on tuua fookusesse – eriti praeguste arengute valguses (putukate väljasuremine) – eriline loomade rühm, kes moodustab olulise osa müntidest. meie looduspärand.

Mündi kujundas Patrick Niesel, kunstnik, kes elab Röthenbachis Pegnitz (pildi pool) ja Berliinis elav kunstnik Andre Witting (revers).

Tagaküljel, mida kasutatakse seeria kõigi müntide puhul, on kujutatud kotkas, sõnad "BUNDESREPUBLIK DEUTSCHLAND", väärtus ja nimiväärtus, aasta 2024, kaksteist Euroopa tähte ja täht "A" riigi rahapaja jaoks. Berliin.

Selle siledale servale on graveeritud kiri: “WUNDERWELT INSEKTEN” (IMELIK PUTUKATE MAAILM).

Roheline lauluritsikas on 25-37 mm pikkune sihktiivaline. Ta sarnaneb hariliku lauluritsikaga, kuid rohelise lauluritsika tiivad on tunduvalt pikemad. Roheline lauluritsikas võib lennata kuni 100 meetrit. Eestis võib rohelist lauluritsikat kohata läänesaartel ning mõnel saarel Soome lahes
14,90 €