Monaco Albert II 2€ käibemünt unc

Monaco käibemünte satub üliväikese triaaźi tõttu vabasse ringlusesse väga harva.

2025. aastast on kasutusel kolmas mùndiseeria. 2-eurosel mündil on Tema Kuningliku Kõrguse vürst Albert II uus kujundusega mùndiportree.

Münt on ringlemata (uncirculated) kvaliteedis. Erinevad aastad. Kilepakend.

Monaco käibemünte satub üliväikese triaaźi tõttu vabasse ringlusesse väga harva.

2025. aastast on kasutusel kolmas mùndiseeria. 1-eurosel mündil on Tema Kuningliku Kõrguse vürst Albert II uus kujundusega mùndiportree.

Münt on ringlemata (uncirculated) kvaliteedis. Erinevad aastad. Kilepakend.

Vatikani 3. väljaanne - krediitkaardi suurusel plastikkaardil 1€ ringlemata kvaliteedis käibemünt 2024.a.
Viiendal seerial, mis lasti käibele 2017. aasta märtsis, kujutatakse Vatikani Linnriigi riigipea paavst Franciscuse vappi.

Tiraaź: 80 000 mündikaarti

Komplektis on kõik Horvaatia 2023.a. käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€
Tiraaz: 30 000 nummerdatud komplekti

Horvaatia euromüntide rahvuslikul küljel on neli erinevat kujundust, mille taustal on Horvaatia maleruudustik. Kõigil müntidel on ka Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

2-eurosel mündil on Horvaatia geograafiline kaart Horvaatia maleruudustiku taustal. Ivan Šivaki kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.

2-eurose mündi servatekst: värsid kirjanik Ivan Gundulići näidendist „Dubravka”:„O LIJEPA O DRAGA O SLATKA SLOBODO” („Oh ilus, oh kallis, oh magus vabadus”).

1-eurose mündi on kujundanud Jagor Šunde, David Čemeljić ja Fran Zekan. Sellel kujutatakse nugist Horvaatia maleruudustiku taustal. Nugis on väike imetaja, kes andis oma nime riigi endisele vääringule – kunale. Mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.

10, 20 ja 50-sendisel mündil on leiutaja ja inseneri Nikola Tesla portree. Tesla leiutatud trafot kasutati kõrgsagedus-vahelduvvoolu tootmiseks. Ivan Domagoj Račići kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.

1, 2, ja5-sendisel mündil on glagoolitsa nurkkirjas tähed „HR”. Glagoolitsa kiri on vanim slaavi kiri ning seda kasutati Horvaatias kuni 19. sajandini. Maja Škripelj’ kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.

Esimene iga-aastaste komplektide väljalase, millel on maailma esimene ametlik mündiportree kuningas Charles III-st
Igal mündil on Martin Jenningsi kujundatud Tema Majesteedi Kuninga mündiportree
Komplektis on viis uut mälestusmünti, mis on spetsiaalselt selleks aastaks valitud
Iga münt on löödud vastavalt Brilliant Uncirculated standardile, mis on kõrgem standard kui igapäevastes ringluses olevad mündid
2023. aasta mündid on numismaatika ajaloo uue peatüki eriliseks mälestuseks
Voldik- pakend annab ülevaate aastapäevast, sündmusest või kujundist, mida iga münt tähistab

Komplektis on käibemündid nimiväärtusega, 500. 100. 50. 10, 5 ja 1 jeen ja 2024.a. Draakoni aasta medal.

Komplektis on kõik Horvaatia 2023.a. käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€
Nummerdatud Bulgaaria keskpanga komplekte on toodetud vaid 2026 tk.

Bulgaaria on valinud euromüntide rahvusliku külje jaoks kolm erinevat kujundust. Kõigil müntidel on ka Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

2-eurosel mündil kujutatakse Hilandari Püha Paisiose portreed. Püha Paisios on Bulgaaria rahvusliku ärkamise väljapaistev isik ning slaavi ja bulgaaria ajalugu käsitleva teose „Istoriya Slavyanobolgarskaya” autor. Mündil on käibelelaskmise aasta, kiri „БЪЛГАРИЯ” (riigi nimi bulgaaria keeles) ning slaavi tähtedes kirjutatud sõna „EBPO” (euro).
Mündi servale on kaks korda kirjutatud tekst „БОЖЕ ПАЗИ БЪЛГАРИЯ” (Jumal kaitsku Bulgaariat).

1-eurosel mündil kujutatakse Bulgaaria pühakut Ivani Rilskit, kes on Rila kloostri rajaja. Tal on käes rist ja kirjarull. Mündil on käibelelaskmise aasta, kiri „БЪЛГАРИЯ” (riigi nimi bulgaaria keeles) ning slaavi tähtedes kirjutatud sõna „EBPO” (euro).

1, 2, 5, 10 , 20 ja 50-sendisel mündil on Madara ratsaniku reljeefne kujutis. Tegu on 8. sajandist pärit kaljuskulptuuriga, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ratsaniku vaade on suunatud paremale ja tema oda on alistanud lõvi – see on Bulgaaria minevikku tähistav võimas sümbol.

Mündil on ka käibelelaskmise aasta, kiri „БЪЛГАРИЯ” (riigi nimi bulgaaria keeles) ning slaavi tähtedes kirjutatud sõna „СТОТИНКИ” (sent).