Leedu 2024 a 2€ juubelimünt - Leedu õlekroonide traditsioon, mis on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja

Motiiv: Dzūkija (Leedu etnograafiliste piirkondade seeriast)

Kirjeldus: mündil on vapp raudrüüs sõjamehega, kes hoiab paremas käes hellebardi ja toetub vasaku käega hõbedasele balti kilbile. Vapp paikneb põikpuul ja seda hoiavad kaks ilvest. Allpool on lint ladinakeelse kirjaga „EX GENTE BELLICOSISSIMA POPULUS LABORIOSUS” (sõjakast rahvast on saanud töökas rahvas). Kujutist ümbritsevad sõnad „LIETUVA” ja „DZŪKIJA” ning käibelelaskmise aasta (2021) ja Leedu rahapaja tunnus. Kjunduse autor on Rolandas Rimkūnas. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 500 000 münti

Emissiooni aeg: 2021. aasta kolmas kvartal.

Motiiv: Leedu korvpalli 100. aastapäev

Kirjeldus: mündil on kujutatud Leedu kaardi kontuur, mille keskel on korvpalliväljak, mis viitab sellele, et Leedus on korvpalli mängitud juba 100 aastat. Mündi keskel on poolringis kiri „LIETUVA” (Leedu), aastaarvud 1922–2022 ja Leedu rahapaja (selle tootja) tunnus. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 750 000 münti

Emissiooni aeg: 2022. aasta teine kvartal.

Komplektis on kõik Leedu käibemündid: 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€ 2023.a. pitseriga

Tiraaź 7 000 komplekti

Motiiv: Frankfurdi põhiseaduse 175. aastapäev (tuntud ka kui Püha Pauli kiriku põhiseadus, mis oli esimene katse luua ühtne Saksa rahvusriik)

Kirjeldus: münt on temaatiliselt mitmekihiline. Esiplaanil on Püha Pauli kiriku kujutis koos riikliku põhiseadusliku kogu esindajatega. Taamal on kujutatud põhiseaduslikku dokumenti ja sulge, mis sümboliseerib Frankfurdi parlamendis saavutatud tulemust. Kujundust kroonivad ühtsust, õiglust ja vabadust kujutavad naisekujud ning musta, punase ja kuldsega trikoloor. Kolmemõõtmeline reljeef väljendab mõtet, et Frankfurdi põhiseaduses esimest korda kirja pandud demokraatia aluspõhimõtted on ajatud. Mündi siseringil on veel kiri „PAULSKIRCHENVERFASSUNG 1849” („Püha Pauli kiriku põhiseadus 1849”) ja all käibelelaskmise aasta 2024, Saksamaa käibele laskva riigi kood D, vastava rahapaja tunnus (A, D, F, G või J) ning Berliinist pärit kunstniku Bodo Broschat initsiaalid. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 30 miljonit münti

Motiiv: 25. aprilli 1974. aasta 50. aastapäev

Kirjeldus: 25. aprill 1974 toimus revolutsioon, millega kehtestati Portugalis demokraatlik riigikord ning algatati põhjalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised muutused, mis muutsid riigi euroopalikumaks. Mündi keskosas on kujutatud nelgiõit, mis sümboliseerib revolutsiooni. Seda ümbritsevad ekstsentrilised ringjooned, mis sümboliseerivad mõtet, et inimeste tegevus ja veendumused võivad olla aastatega muutunud, kuid põhiosas on jäädud truuks revolutsiooni aatele. Paremas servas on värsirida „Esta é a Madrugada que eu esperava” (See on koidik, mida olen oodanud) ja selle autori nimi „Sophia de Mello Breyner Andresen”. Mündi vasakus servas on riigivapp ja fraasid „Portugal” ja „25. aprill 1974_2024”, millele järgnevad kujundaja nimi ja Portugali rahapaja nimetus „Casa da Moeda”. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 515 000 münti

Motiiv: Iċ-Ċittadella (Tsitadell)

Kirjeldus: mündi on disaininud Noel Galea Bason ja sellel on kujutatud Malta saarestiku suuruselt teisel saarel Gozol asuvat kindlust, mida kohalikud tunnevad nime all Iċ-Ċittadella“ (Tsitadell). Tsitadelli ümbritsevatele kindlustustele on nende praeguse kuju andnud johanniitide ordu. Mündil ongi kujutatud Tsitadelli koos seda ümbritsevate kindlustustega. Kujutise all vasakul on väljaandva riigi nimi „MALTA” ja all paremal aastaarv 2024. Ülaosas on kiri „ĊITTADELLA” ja all kiri „GOZO”. Münt kuulub seeriasse, mis on pühendatud Malta kindluslinnadele, nagu Mdina ja Valletta, mis kuuluvad lahutamatult Malta ja Euroopa kultuuripärandisse. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 85 000 münti

Motiiv: Marko Marulići kauakestva vaimse pärandi 500. aastapäev

Kirjeldus: selle olulise aastapäeva tähtsuse rõhutamiseks kuulutas Horvaatia Vabariigi valitsus 2024. aasta Marko Marulići aastaks. Mündi rahvusliku külje keskne motiiv on horvaadi kirjaniku Marko Marulići (1450–1524) portree. Marko Marulić (Marul) sündis Splitis 1450. aastal ja temast sai Euroopa kristliku humanismi ja renessansiajastu eepika üks silmapaistvaid esindajaid. Marulić kirjutas peamiselt ladinakeelset proosat ja luulet, võttes eeskuju piiblist, kirikuisade filosoofilistest tekstidest ja antiigiklassikast. Oma suurteose, poeemi „Judita” kirjutas ta horvaadi keeles. Tegemist on esimese horvaadi keeles kirjutatud autoriteosega horvaadi kirjanduses ning selles on viiteid nii Vergiliuse tekstidele kui ka piiblile. Marulići tõeliselt renessanslik horvaadi, ladina ja itaalia kirjandustraditsioonide süntees andis tulemuseks meistriteose. Poeem sai valmis aastal 1501, kuid esimest korda avaldati see 20 aastat hiljem. Mündi servas on sõõrina kirjas ka käibelelaskva riigi kahetäheline kood HR (Horvaatia), käibelelaskmise aasta 2024 ja tekst „MARKO MARULIĆ”. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 200 000 münti

Motiiv: 100 aastat suusatamist Andorras

Kirjeldus: arvatakse, et Andorra elanike esimesed kokkupuuted suusatamisega leidsid aset 1924. aastal. Praegu on suusatamine riigis kõige olulisem spordiala ning tänu lumistele mägedele, imelistele maastikele ja maailmaklassi suusakuurortidele on Andorrast kujunenud populaarne suusareiside sihtkoht. Mündi kujundus tähistab saja aasta möödumist sellest, kui Andorras hakati suusatamisega tegelema. Kujutatud on suusataja silueti alaosa, mille kõrval on käibelelaskva riigi nimi „ANDORRA” ja käibelelaskmise aasta 2024. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 60 000 münti