Leedu 2024 a 2€ juubelimünt - Leedu õlekroonide traditsioon, mis on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja

Motiiv: Dzūkija (Leedu etnograafiliste piirkondade seeriast)

Kirjeldus: mündil on vapp raudrüüs sõjamehega, kes hoiab paremas käes hellebardi ja toetub vasaku käega hõbedasele balti kilbile. Vapp paikneb põikpuul ja seda hoiavad kaks ilvest. Allpool on lint ladinakeelse kirjaga „EX GENTE BELLICOSISSIMA POPULUS LABORIOSUS” (sõjakast rahvast on saanud töökas rahvas). Kujutist ümbritsevad sõnad „LIETUVA” ja „DZŪKIJA” ning käibelelaskmise aasta (2021) ja Leedu rahapaja tunnus. Kjunduse autor on Rolandas Rimkūnas. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 500 000 münti

Emissiooni aeg: 2021. aasta kolmas kvartal.

Motiiv: Leedu korvpalli 100. aastapäev

Kirjeldus: mündil on kujutatud Leedu kaardi kontuur, mille keskel on korvpalliväljak, mis viitab sellele, et Leedus on korvpalli mängitud juba 100 aastat. Mündi keskel on poolringis kiri „LIETUVA” (Leedu), aastaarvud 1922–2022 ja Leedu rahapaja (selle tootja) tunnus. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 750 000 münti

Emissiooni aeg: 2022. aasta teine kvartal.

Komplektis on kõik Leedu käibemündid: 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€ 2023.a. pitseriga

Tiraaź 7 000 komplekti

Komplektis 5 rahapaja tähistusega mündid (A; G; D; J, F)

Motiiv: Mecklenburg-Vorpommern

Kirjeldus: münt on pühendatud Mecklenburg-Vorpommerni liidumaale. Tegemist on Saksamaa liidumaid kajastavate 2-euroste mälestusmüntide teise seeria emissiooniga. Igal aastal avaldatakse mündiga austust ühele 16 liidumaast, kujutades olulist hoonet või kohta. Liidumaade järjestus põhineb ülemkoja (Bundesrat) roteeruval presidentuuril; ülemkoda on üks Saksamaa Liitvabariigi viiest alalisest põhiseaduslikust organist ja see esindab liidumaade huve. Mündil on kujutatud Königsstuhl, mis on Rügeni saarel Jasmundi rahvuspargis asuv kriidikaljudest ja pöögimetsast koosnev tuntud maamärk. Kaljud on kujutatud vaatega ranna suunas, mis toob eriti hästi esile selle ainulaadse loodusliku vaatamisväärsuse monumentaalsuse. Peente üksikasjadega pilt ühendab mere, linnuriigi ja inimkonna, mõjudes ülendavalt. Reljeefi on oskuslikult sobitatud moodne tüpograafia, mis harmoneerub lendava kajakaga. Mündi siseringi ülemisel poolel on kiri „MECKLENBURG VORPOMMERN”, käibelelaskmise aasta 2024, Saksamaa kui käibelelaskva riigi kood D ja üleval paremal täht X, mis hoiab kohta vastava rahapaja tunnusele (A, D, F, G või J). Kunstniku Michael Otto (Rodenbach, Saksamaa) initsiaalid asuvad siseringi allosas. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 30 miljonit münti

Motiiv: valimised ja demokraatia

Kirjeldus: mündil on stiliseeritud hääletussedelid. Hääletussedelid on moodustatud ringidest ja ristkülikutest. Motiiv on abstraktne, kuid siiski äratuntav. Hääletussedeleid on kaheksa ja need varjavad üksteist osaliselt, moodustades kattuvate sedelite kokkulangemiskohtades väiksemaid geomeetrilisi kujutisi. Mündi allosas on aastaarv 2024. Mündi paremal pool veidi keskjoonest kõrgemal on tähend FI. Mündi paremal pool on poolringis tekst „VAALIT ♦ DEMOKRATIA”. Mündi vasemal pool on poolringis tekst „VAL ♦ DEMOKRATI”. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 400 000 münti

Motiiv: San Marino kodanikuõiguste ja aluspõhimõtete deklaratsiooni 50. aastapäev

Kirjeldus: mündi keskel on kujutatud avatud raamatut, millel on kiri „I DIRITTI DELLA PERSONA UMANA SONO INVIOLABILI” (inimeste õigused on puutumatud), mis on võetud 8. juulil 1974. aastal vastuvõetud seaduse nr 59 „San Marino kodanikuõiguste ja aluspõhimõtete deklaratsioon” artiklist 5. Mündi ülaosas on kujutatud Vabadussammast ja San Marino raekoda, samuti on seal mündi käibele lasknud riigi nimi „SAN MARINO”. Mündi vasakus servas on Rooma rahapaja tunnus R. All keskel on käibelelaskmise aasta 2024 ja graveerija Emanuele Ferretti initsiaalid („E.F. INC.”). Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 56 000 münti

Motiiv: Marko Marulići kauakestva vaimse pärandi 500. aastapäev

Kirjeldus: selle olulise aastapäeva tähtsuse rõhutamiseks kuulutas Horvaatia Vabariigi valitsus 2024. aasta Marko Marulići aastaks. Mündi rahvusliku külje keskne motiiv on horvaadi kirjaniku Marko Marulići (1450–1524) portree. Marko Marulić (Marul) sündis Splitis 1450. aastal ja temast sai Euroopa kristliku humanismi ja renessansiajastu eepika üks silmapaistvaid esindajaid. Marulić kirjutas peamiselt ladinakeelset proosat ja luulet, võttes eeskuju piiblist, kirikuisade filosoofilistest tekstidest ja antiigiklassikast. Oma suurteose, poeemi „Judita” kirjutas ta horvaadi keeles. Tegemist on esimese horvaadi keeles kirjutatud autoriteosega horvaadi kirjanduses ning selles on viiteid nii Vergiliuse tekstidele kui ka piiblile. Marulići tõeliselt renessanslik horvaadi, ladina ja itaalia kirjandustraditsioonide süntees andis tulemuseks meistriteose. Poeem sai valmis aastal 1501, kuid esimest korda avaldati see 20 aastat hiljem. Mündi servas on sõõrina kirjas ka käibelelaskva riigi kahetäheline kood HR (Horvaatia), käibelelaskmise aasta 2024 ja tekst „MARKO MARULIĆ”. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 200 000 münti

Motiiv: 100 aastat suusatamist Andorras

Kirjeldus: arvatakse, et Andorra elanike esimesed kokkupuuted suusatamisega leidsid aset 1924. aastal. Praegu on suusatamine riigis kõige olulisem spordiala ning tänu lumistele mägedele, imelistele maastikele ja maailmaklassi suusakuurortidele on Andorrast kujunenud populaarne suusareiside sihtkoht. Mündi kujundus tähistab saja aasta möödumist sellest, kui Andorras hakati suusatamisega tegelema. Kujutatud on suusataja silueti alaosa, mille kõrval on käibelelaskva riigi nimi „ANDORRA” ja käibelelaskmise aasta 2024. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 60 000 münti