Leedu 2024 a 2€ juubelimünt - Leedu õlekroonide traditsioon, mis on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja

Motiiv: Dzūkija (Leedu etnograafiliste piirkondade seeriast)

Kirjeldus: mündil on vapp raudrüüs sõjamehega, kes hoiab paremas käes hellebardi ja toetub vasaku käega hõbedasele balti kilbile. Vapp paikneb põikpuul ja seda hoiavad kaks ilvest. Allpool on lint ladinakeelse kirjaga „EX GENTE BELLICOSISSIMA POPULUS LABORIOSUS” (sõjakast rahvast on saanud töökas rahvas). Kujutist ümbritsevad sõnad „LIETUVA” ja „DZŪKIJA” ning käibelelaskmise aasta (2021) ja Leedu rahapaja tunnus. Kjunduse autor on Rolandas Rimkūnas. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 500 000 münti

Emissiooni aeg: 2021. aasta kolmas kvartal.

Motiiv: Leedu korvpalli 100. aastapäev

Kirjeldus: mündil on kujutatud Leedu kaardi kontuur, mille keskel on korvpalliväljak, mis viitab sellele, et Leedus on korvpalli mängitud juba 100 aastat. Mündi keskel on poolringis kiri „LIETUVA” (Leedu), aastaarvud 1922–2022 ja Leedu rahapaja (selle tootja) tunnus. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 750 000 münti

Emissiooni aeg: 2022. aasta teine kvartal.

Komplektis on kõik Leedu käibemündid: 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€ 2023.a. pitseriga

Tiraaź 7 000 komplekti

Motiiv: Mecklenburg-Vorpommern

Kirjeldus: münt on pühendatud Mecklenburg-Vorpommerni liidumaale. Tegemist on Saksamaa liidumaid kajastavate 2-euroste mälestusmüntide teise seeria emissiooniga. Igal aastal avaldatakse mündiga austust ühele 16 liidumaast, kujutades olulist hoonet või kohta. Liidumaade järjestus põhineb ülemkoja (Bundesrat) roteeruval presidentuuril; ülemkoda on üks Saksamaa Liitvabariigi viiest alalisest põhiseaduslikust organist ja see esindab liidumaade huve. Mündil on kujutatud Königsstuhl, mis on Rügeni saarel Jasmundi rahvuspargis asuv kriidikaljudest ja pöögimetsast koosnev tuntud maamärk. Kaljud on kujutatud vaatega ranna suunas, mis toob eriti hästi esile selle ainulaadse loodusliku vaatamisväärsuse monumentaalsuse. Peente üksikasjadega pilt ühendab mere, linnuriigi ja inimkonna, mõjudes ülendavalt. Reljeefi on oskuslikult sobitatud moodne tüpograafia, mis harmoneerub lendava kajakaga. Mündi siseringi ülemisel poolel on kiri „MECKLENBURG VORPOMMERN”, käibelelaskmise aasta 2024, Saksamaa kui käibelelaskva riigi kood D ja üleval paremal täht X, mis hoiab kohta vastava rahapaja tunnusele (A, D, F, G või J). Kunstniku Michael Otto (Rodenbach, Saksamaa) initsiaalid asuvad siseringi allosas. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 30 miljonit münti

Motiiv: Košice rahumaratoni 100. aastapäev

Kirjeldus: mündi rahvusliku külje vasakul pool on maratonijooksja ja paremal Košice ühe arhitektuuri mälestise, Püha Eliisabeti katedraali vaade. Kujutise alumises osas on risti üle kujutise käibelelaskva riigi nimi „SLOVENSKO” ning selle all maratoni esimene toimumisaasta 1924 ja mündi käibelelaskmise aasta 2024. Kujutise ülaservas on kiri „KOŠICKÝ MARATÓN”. Vasakul allservas on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) tunnus, mis koosneb kahe matriitsi vahele paigutatud tähtedest MK. Selle kõrval paremal on stiliseeritud initsiaalid LR, mis viitavad rahvusliku külje kujundajale Roman Lugárile. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 1 miljon münti

Motiiv: Marko Marulići kauakestva vaimse pärandi 500. aastapäev

Kirjeldus: selle olulise aastapäeva tähtsuse rõhutamiseks kuulutas Horvaatia Vabariigi valitsus 2024. aasta Marko Marulići aastaks. Mündi rahvusliku külje keskne motiiv on horvaadi kirjaniku Marko Marulići (1450–1524) portree. Marko Marulić (Marul) sündis Splitis 1450. aastal ja temast sai Euroopa kristliku humanismi ja renessansiajastu eepika üks silmapaistvaid esindajaid. Marulić kirjutas peamiselt ladinakeelset proosat ja luulet, võttes eeskuju piiblist, kirikuisade filosoofilistest tekstidest ja antiigiklassikast. Oma suurteose, poeemi „Judita” kirjutas ta horvaadi keeles. Tegemist on esimese horvaadi keeles kirjutatud autoriteosega horvaadi kirjanduses ning selles on viiteid nii Vergiliuse tekstidele kui ka piiblile. Marulići tõeliselt renessanslik horvaadi, ladina ja itaalia kirjandustraditsioonide süntees andis tulemuseks meistriteose. Poeem sai valmis aastal 1501, kuid esimest korda avaldati see 20 aastat hiljem. Mündi servas on sõõrina kirjas ka käibelelaskva riigi kahetäheline kood HR (Horvaatia), käibelelaskmise aasta 2024 ja tekst „MARKO MARULIĆ”. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 200 000 münti

Motiiv: jõulukroon

Kirjeldus: jõulukroon on Läti iidne jõulukaunistus. Mündil on kujutatud traditsioonilist moodulitest moodustatud kaheksatahukat, mis koosneb 12 omavahel ühendatud kõrrest ning sümboliseerib aastat ja selle 12 kuud. Jõulukroon on üks vanimaid jõulukaunistusi, mida kasutati ammu enne jõulupuud. Kujutise all vasakul on käibelelaskva riigi nimi „LATVIJA” ja all paremal on käibelelaskmise aasta 2024. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 413 000 münti

Motiiv: 250 aastat ülikooli ja rahvusraamatukogu (Narodna in univerzitetna knjižnica) asutamisest

Kirjeldus: mündil on kujutatud ülikooli ja rahvusraamatukogu ukselinki, mis on väikse nurga all ja millel on Pegasus, mütoloogiline tiivuline ratsu, kes arhitekt Jože Plečniki tõlgenduses on raamatukogu külastajate sümboolne teejuht teadmistemaailmas. Ukselink on esimene kontakt asutusega, mis kutsub meid teadmiste- ja inspiratsioonimaailma. Ülaosas on poolkaares kiri „NARODNA IN UNIVERZITETNA KNJIŽNICA”. Allosas on käibelelaskva riigi nimi „SLOVENIJA” ja käibelelaskmise aasta 2024. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 1 miljon münti