Horvaatia 2 Eur 2025 juubelimünt - 1100 aastat Horvaatide kuningriigi loomisest ja Tomislavi kuningaks kroonimisest.

Komplektis 5 rahapaja tähistusega mündid (A; G; D; J, F)

Motiiv: Saarimaa (Saarlandi) liidumaa

Kirjeldus: mündil on kujutatud Saarschleife jõekäänu Saari jõel. Kujutatud on lookleva jõe põhimotiivi, mis sümboliseerib mägist maastikku. Puusalud jõe ääres sümboliseerivad metsast maastikku maalilise Saarschleife ümber. Linnuperspektiiv näitab, et jõgi lookleb mägede vahel kaugusse. Kiri „Saarland” on paigutatud kujunduse alaossa, et mitte häirida maastiku rahulikkust ja valgust. Mündi ülemise osa vasakul pool on esitatud Frankfurdist pärit kunstniku Carsten Wolffi initsiaalid ja paremal pool täht X, mis hoiab kohta vastava rahapaja tunnusele (A, D, F, G või J). Mündi allosas on kiri „SAARLAND”, käibelelaskva riigi Saksamaa riigikood D ja käibelelaskmise aasta 2025. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 30 miljonit münti

Motiiv: juubel 2025

Kirjeldus: mündi keskel on kujutatud Püha Peetruse basiilika Püha Ust. Mündi ülaosas on poolringis kirjutatud „IUBILAEUM” ning allosas, samuti poolringis, vaheldumisi tühjad ja täidetud kalad, mis on kristluse sümbol ja moodustavad koos ladinakeelse kirjaga täisringi. Mündi vasakus servas on käibelelaskmise aasta 2025 ja Rooma rahapaja tunnus R. Paremas servas on Itaalia Vabariigi akronüüm RI ja kujunduse autori (Claudia Momoni) initsiaalid C.M.. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 3 miljonit münti

Motiiv:
Emissiooni maht: 30 miljonit münti

Motiiv:

Emissiooni maht: 15 000 mündikaarti

12. sajandil piiskop Maurice de Sully eestvedamisel püstitatud Notre-Dame'i katedraal on gooti arhitektuuri pärl, mis on domineerinud Île de la Cité saarel üle kaheksa sajandi. See arhitektuuriline meistriteos, mida iseloomustavad sihvakad tugipiirad ja toretsevad roosaknad, annab tunnistust keskaegsete ehitajate oskustest ning on olnud paljude oluliste ajaloosündmuste, näiteks Napoleon Bonaparte'i kroonimise, sündmuskohaks. Tänapäeval on see religioosse ja intellektuaalse palverännaku koht, mis meelitab ligi miljoneid külastajaid kogu maailmast, muutes selle Prantsusmaa ja Euroopa enimkülastatud monumendiks.

Motiiv:
Emissiooni maht: 990 000 münti

Miki Muster (1925–2018) õppis skulptuuri Ljubljana Kunstiakadeemias. Umbes aasta enne õpingute lõpetamist asus ta tööle ajalehes Slovenski poročevalec, mis hiljem nimetati ümber Tedenska tribunaks. Igal nädalal illustreeris ta üheleheküljelise järjejutuna ilmunud koomiksiriba, millel olid kujutatud Zvitorepecit, Trdonjat ja Lakotnikit – tegelasi, kelle poolest ta on siiani tuntud. 20 aasta jooksul lõi ta 45 lugu. Lisaks illustreeris ta kuue aasta jooksul 20 pildiraamatut ajakirjale Slovenski poročevalec (hiljem Delo ja Ljubljanski dnevnik), millest populaarseimate hulgas olid Medvedek Neewa, Gozdni prijatelji, Lupinica ja Lučka na severu.

Miki Musteri 100. sünniaastapäeva tähistamiseks emiteeris Sloveenia Vabariik mälestusmündi, millel on kujutatud tema ikoonilisi koomiksitegelasi – Trdonjat, Zvitorepecit ja Lakotnikit. Kujundus jäädvustab ilmekalt nende iseloomulikke jooni: Trdonja kangekaelsust, Zvitorepecit kavalust ja Lakotniku rahuldamatut nälga.