Horvaatia 2 Eur 2023 juubelimünt - euro kasutuselevõtt Horvaatia ametliku vääringuna 1. jaanuaril 2023
Kirjeldus: mündil on horisontaalselt selle käibele lasknud riigi nimi „HRVATSKA” („Horvaatia”) ja käibelelaskmise aasta 2023 ning mündi siseserval sõnad „ČLANICA EUROPODRUČJA” („euroala liige”). Nendest moodustub stiliseeritud euro sümbol. Mündi kujunduse teine keskne element on iseloomulik ruudustik, mis on äratuntav Horvaatia sümbol ja moodustab osa Horvaatia Vabariigi vapist. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 250 000 münti
Komplektis on kõik Horvaatia 2023.a. käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€
Kilepakend
Horvaatia euromüntide rahvuslikul küljel on neli erinevat kujundust, mille taustal on Horvaatia maleruudustik. Kõigil müntidel on ka Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
2-eurosel mündil on Horvaatia geograafiline kaart Horvaatia maleruudustiku taustal. Ivan Šivaki kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
2-eurose mündi servatekst: värsid kirjanik Ivan Gundulići näidendist „Dubravka”:„O LIJEPA O DRAGA O SLATKA SLOBODO” („Oh ilus, oh kallis, oh magus vabadus”).
1-eurose mündi on kujundanud Jagor Šunde, David Čemeljić ja Fran Zekan. Sellel kujutatakse nugist Horvaatia maleruudustiku taustal. Nugis on väike imetaja, kes andis oma nime riigi endisele vääringule – kunale. Mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
10, 20 ja 50-sendisel mündil on leiutaja ja inseneri Nikola Tesla portree. Tesla leiutatud trafot kasutati kõrgsagedus-vahelduvvoolu tootmiseks. Ivan Domagoj Račići kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
1, 2, ja5-sendisel mündil on glagoolitsa nurkkirjas tähed „HR”. Glagoolitsa kiri on vanim slaavi kiri ning seda kasutati Horvaatias kuni 19. sajandini. Maja Škripelj’ kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
Bu kvaliteedis mündi on kaasas sertifikaat, Münt on kapslis, kinkekarbita.
Nimiväärtus: 4 €
Hõbe: 99,9%
Kaal: 31,1 g
Läbimõõt: 38,6 mm
Tiraaž: 15 000
Kvaliteet: bu
Tiraaz: 30 000 nummerdatud komplekti
Horvaatia euromüntide rahvuslikul küljel on neli erinevat kujundust, mille taustal on Horvaatia maleruudustik. Kõigil müntidel on ka Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
2-eurosel mündil on Horvaatia geograafiline kaart Horvaatia maleruudustiku taustal. Ivan Šivaki kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
2-eurose mündi servatekst: värsid kirjanik Ivan Gundulići näidendist „Dubravka”:„O LIJEPA O DRAGA O SLATKA SLOBODO” („Oh ilus, oh kallis, oh magus vabadus”).
1-eurose mündi on kujundanud Jagor Šunde, David Čemeljić ja Fran Zekan. Sellel kujutatakse nugist Horvaatia maleruudustiku taustal. Nugis on väike imetaja, kes andis oma nime riigi endisele vääringule – kunale. Mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
10, 20 ja 50-sendisel mündil on leiutaja ja inseneri Nikola Tesla portree. Tesla leiutatud trafot kasutati kõrgsagedus-vahelduvvoolu tootmiseks. Ivan Domagoj Račići kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
1, 2, ja5-sendisel mündil on glagoolitsa nurkkirjas tähed „HR”. Glagoolitsa kiri on vanim slaavi kiri ning seda kasutati Horvaatias kuni 19. sajandini. Maja Škripelj’ kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
Kirjeldus: mündil on kujutatud Hamburgi uusimat suurehitist – Elbphilharmonie kontserdihoonet. Kontsernihoone muljetavaldav, detailne kujutis koos merevaatelise taustaga tähistab Hamburgi liidumaad eriti tabavalt. Mündi keskosa vasakul poolel on Saksamaa kui käibele laskva riigi tähis D, aastaarv 2023 ja rahapaja tunnus (kas A, D, F, G või J). Paremal poolel on kunstniku nimetähed ja alaosas sõna „HAMBURG”. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 30 miljon münti
Emissiooni aeg: jaanuar 2023.
Kirjeldus: mündil on kujutatud paremale vaatava suurhertsog Henri portree ja arv 25. Portree kõrval on erinevaid olümpiaalasid kujutavad piktogrammid. Portree all on kolm läbipõimuvat ringi. All paremal on tekst „MEMBER VUM INTERNATIONALE OLYMPESCHE KOMMITEE”. Vasakul on riigi nimi „LËTZEBUERG” ja tekst „GROUSSHERZOG HENRI”. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 500 000 münti
Emissiooni aeg: veebruar 2023.
Kirjeldus: kujunduses on kesksel kohal Firenze Uffizi galeriis oleval Perugino maalil „Madonna lapse, püha Sebastianuse ja Ristija Johannesega” kujutatud neitsi Maarja koos oma lapse Jeesusega. Vasakul pool on kiri „PERUGINO”, aastaarvud 1523 ja 2023 ning rahapaja tunnus R. Paremal pool on käibele laskva riigi nimi „SAN MARINO” ja all paremal on autori Maria Angela Cassoli initsiaalid MAC. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 56 000 münti
Kirjeldus:
Emissiooni maht: 25 000 münti
Emissiooni aeg: september 2023.
Kinkekarbis, kaasas nummerdatud sertifikaat,
Motiiv: 2023. aasta ragbi maailmameistrivõistlused Prantsusmaal
Kirjeldus: Prantsusmaal korraldatavate ragbi maailmameistrivõistluste puhul tõstab Pariisi rahapaja esile seda spordiala ja võistlust, millel osaleb kakskümmend rahvusmeeskonda. Mündil on stiliseeritult kujutatud söötu andev ragbimängija. Tagaplaanil on maakera, millele on nagu ragbiväljakule paigaldatud väravapostid. Seda ümbritseb kujuteldav ragbigalaktika, mille teised planeedid on ovaalse kujuga. Mängija kõrval on võistluse embleem ja kujutise ümber võistluse nimetus. Kujutise all paremal on käibelelaskva riigi tähis RF, rahapaja tunnus ja rahapaja juhataja tunnus. Vasakul on võistluse nimetus, käibelelaskva riigi nimi „FRANCE” ja käibelelaskmise aasta 2023. Nii kujutist ümbritsev võitluse nimetus kui ka tähis RF on ürituse ametlikus kirjatüübis Mobius. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 15 miljonit münti
