Hispaania 2024 a 2€ juubelimünt - 200 aastat riikliku politsei kui riikliku julgeolekuasutuse loomisest

Motiiv: Frankfurdi põhiseaduse 175. aastapäev (tuntud ka kui Püha Pauli kiriku põhiseadus, mis oli esimene katse luua ühtne Saksa rahvusriik)

Kirjeldus: münt on temaatiliselt mitmekihiline. Esiplaanil on Püha Pauli kiriku kujutis koos riikliku põhiseadusliku kogu esindajatega. Taamal on kujutatud põhiseaduslikku dokumenti ja sulge, mis sümboliseerib Frankfurdi parlamendis saavutatud tulemust. Kujundust kroonivad ühtsust, õiglust ja vabadust kujutavad naisekujud ning musta, punase ja kuldsega trikoloor. Kolmemõõtmeline reljeef väljendab mõtet, et Frankfurdi põhiseaduses esimest korda kirja pandud demokraatia aluspõhimõtted on ajatud. Mündi siseringil on veel kiri „PAULSKIRCHENVERFASSUNG 1849” („Püha Pauli kiriku põhiseadus 1849”) ja all käibelelaskmise aasta 2024, Saksamaa käibele laskva riigi kood D, vastava rahapaja tunnus (A, D, F, G või J) ning Berliinist pärit kunstniku Bodo Broschat initsiaalid. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 30 miljonit münti

Motiiv: Varaždin (Stari grad Varaždin – Varaždini Vanalinn)

Kirjeldus: mündil on kujutatud Varaždini kindlust (12.– 16. sajand). Varaždini on esmakordselt mainitud 1181. aastal. Pärast seda, kui Varaždini linn oli saanud 1242. aastal tatarlaste sissetungi käigus suuri purustusi, ehitati sinna kuninglik kindlus, mida hakati hiljem nimetama Varaždini Vanalinnaks. Sajandite jooksul on selle väljanägemine palju muutunud: keskaegsest kindlusest, mida ümbritsesid veega täidetud vallikraavid, sai Slavoonia sõjaväestatud piiriala peamine kindlustatud punkt ja arsenal ja Varaždini peastaap, et muutuda seejärel kauniks renessansslossiks. Praeguseks on Vanalinnast saanud Varaždini kõige tähtsam ja suurejoonelisem ajalooline ehitis ja Horvaatia kultuuripärandi esmatähtis monument. Mündi üla- ja alaosas on kaarjalt käibele laskva riigi nimi „HRVATSKA” (Horvaatia), väljaandmisaasta 2024 ja sõnad „STARI GRAD VARAŽDIN” (Varaždini Vanalinn). Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 200 000 münti

Motiiv: Iċ-Ċittadella (Tsitadell)

Kirjeldus: mündi on disaininud Noel Galea Bason ja sellel on kujutatud Malta saarestiku suuruselt teisel saarel Gozol asuvat kindlust, mida kohalikud tunnevad nime all Iċ-Ċittadella“ (Tsitadell). Tsitadelli ümbritsevatele kindlustustele on nende praeguse kuju andnud johanniitide ordu. Mündil ongi kujutatud Tsitadelli koos seda ümbritsevate kindlustustega. Kujutise all vasakul on väljaandva riigi nimi „MALTA” ja all paremal aastaarv 2024. Ülaosas on kiri „ĊITTADELLA” ja all kiri „GOZO”. Münt kuulub seeriasse, mis on pühendatud Malta kindluslinnadele, nagu Mdina ja Valletta, mis kuuluvad lahutamatult Malta ja Euroopa kultuuripärandisse. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 85 000 münti

Motiiv: soome arhitektuur

Kirjeldus: mündil on nelja hoone siluetid. Hoonete tornid osutavad mündi keskpunkti poole. Hoonete siluettide vahel paiknevad diagonaalis nimed „GESELLIUS”, „LINDGREN” ja „SAARINEN”, käibelelaskva riigi tähis FI, rahapaja tunnus ja aastanumber 2024. Teksti ja hoonete siluettide paigutus mündi kettakujulisel pinnal meenutab kella sihverplaati. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 400 000 münti

Motiiv: Marko Marulići kauakestva vaimse pärandi 500. aastapäev

Kirjeldus: selle olulise aastapäeva tähtsuse rõhutamiseks kuulutas Horvaatia Vabariigi valitsus 2024. aasta Marko Marulići aastaks. Mündi rahvusliku külje keskne motiiv on horvaadi kirjaniku Marko Marulići (1450–1524) portree. Marko Marulić (Marul) sündis Splitis 1450. aastal ja temast sai Euroopa kristliku humanismi ja renessansiajastu eepika üks silmapaistvaid esindajaid. Marulić kirjutas peamiselt ladinakeelset proosat ja luulet, võttes eeskuju piiblist, kirikuisade filosoofilistest tekstidest ja antiigiklassikast. Oma suurteose, poeemi „Judita” kirjutas ta horvaadi keeles. Tegemist on esimese horvaadi keeles kirjutatud autoriteosega horvaadi kirjanduses ning selles on viiteid nii Vergiliuse tekstidele kui ka piiblile. Marulići tõeliselt renessanslik horvaadi, ladina ja itaalia kirjandustraditsioonide süntees andis tulemuseks meistriteose. Poeem sai valmis aastal 1501, kuid esimest korda avaldati see 20 aastat hiljem. Mündi servas on sõõrina kirjas ka käibelelaskva riigi kahetäheline kood HR (Horvaatia), käibelelaskmise aasta 2024 ja tekst „MARKO MARULIĆ”. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 200 000 münti