Frankenstein ehk tänapäeva Prometheus" 200 aastat Mary Shelley romaani ilmumisest - Tokelau 1$ 2018.a. 3 kullatud värvitrükis mündist komplekt
Hind:
115,00 €
Nimiväärtus: 1 $ (Tokelau)
Kaal: 3 x 26 g
Läbimõõt: 40 mm
Kvaliteet: Prooflike
Materjal: vasek kaetud 24- karaadise kullaga
Tiraaź: 5 000 komplekti
Kolmest kullatud mündist koosnev komplekt on pühendatud Mary Shelley teose ilmumise 200. sünnipäevale.
"Frankenstein ehk tänapäeva Prometheus" (originaalpealkirjaga "Frankenstein; or, The Modern Prometheus") on Mary Shelley 1818. aastal kirjutatud romaan.
Romaani nimitegelane on arst Victor Frankenstein, kes valmistab koletise. Eesti keeles on "Frankenstein ehk Moodne Prometheus" ilmunud korduvalt Boris Kaburi tõlkes ning Malvina G. Vogeli mugandusena Jana Linnarti tõlkes
Kaal: 3 x 26 g
Läbimõõt: 40 mm
Kvaliteet: Prooflike
Materjal: vasek kaetud 24- karaadise kullaga
Tiraaź: 5 000 komplekti
Kolmest kullatud mündist koosnev komplekt on pühendatud Mary Shelley teose ilmumise 200. sünnipäevale.
"Frankenstein ehk tänapäeva Prometheus" (originaalpealkirjaga "Frankenstein; or, The Modern Prometheus") on Mary Shelley 1818. aastal kirjutatud romaan.
Romaani nimitegelane on arst Victor Frankenstein, kes valmistab koletise. Eesti keeles on "Frankenstein ehk Moodne Prometheus" ilmunud korduvalt Boris Kaburi tõlkes ning Malvina G. Vogeli mugandusena Jana Linnarti tõlkes
Sarnased tooted
Nimiväärtuse: 5 €
Läbimõõt: 34mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 45,000
Esimene münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.
Mesilased on sotsiaalsed putukas, keda iseloomustab tööjaotus, kollektiivne hoolitsus oma järglaste eest ning võime kolooniate termoregulatsiooni ja varude kogumise kaudu ebasoodsad perioodid üle elada.
Mündi esiküljel on kujutatud kolm mesilast kärjel, mille alumine parempoolne osa on kaetud Slovakkia vapiga. Samuti on märgitud emiteeriva riigi nimi “SLOVENSKO”, mündi väljalaskeaasta, Kremnica rahapaja märk, mis koosneb tähtedest “MK” ja täht “KL” (mündi kujundaja Karol Lichko initsiaalid)
Tagaküljel on kujutatud kahte lille, millest suuremal on ka mesilane. Mündi nimiväärtus on näidatud ülaosas. Allpool - mündi teema - “včela medonosná” (“meemesilane”).
Läbimõõt: 34mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 45,000
Esimene münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.
Mesilased on sotsiaalsed putukas, keda iseloomustab tööjaotus, kollektiivne hoolitsus oma järglaste eest ning võime kolooniate termoregulatsiooni ja varude kogumise kaudu ebasoodsad perioodid üle elada.
Mündi esiküljel on kujutatud kolm mesilast kärjel, mille alumine parempoolne osa on kaetud Slovakkia vapiga. Samuti on märgitud emiteeriva riigi nimi “SLOVENSKO”, mündi väljalaskeaasta, Kremnica rahapaja märk, mis koosneb tähtedest “MK” ja täht “KL” (mündi kujundaja Karol Lichko initsiaalid)
Tagaküljel on kujutatud kahte lille, millest suuremal on ka mesilane. Mündi nimiväärtus on näidatud ülaosas. Allpool - mündi teema - “včela medonosná” (“meemesilane”).
14,90 €
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
35,00 €
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Poseidon kui vee ja merejumal on mereolendite isand, seega on kalade sodiaagimärk enam kui asjakohane. Kalad sukelduvad aga ka Poseidoni valdkonnas sügavamalt. Alustuseks on see seotud jalgadega ja Poseidon on ka maa, värisemise ja geoloogiliste protsesside jumal, mis on tihedalt seotud kivimitega veega. Merd peetakse ka seal, kus universumi tugisambad asuvad enamikus Euraasia religioonides ja Kreeka mõttes ulatub Poseidoni valdkond isegi allilmani, kus neli jõge jooksevad, mis on eriti oluline Hellenicu chithonilisemates versioonides religioon. Kui vähk on kuu ja see on vaimne olemus, samas kui Scorpion on veri ja impulsid, kusjuures Veevalaja esindab ka taevavett, on Kalad lihtsalt vee kui elemendi puhas olemus, mis sümboliseerib merede ja paljude mageveekehade tohutut. See on märk muigatavuse ja muutuste kohta, resoneerides nii Water'i klassikalise omadusega kui ka väga tõelised kiired ja loomulikud muutused jää, vedelateks, gaasiks või pilves ning ka vooludeks. See sümboliseerib ka kevadisi veed, olgu need vihmade ja jää sulamise tõttu, põldude ja tsivilisatsiooni toites, toimides ümbritsevat keskkonda muutva veena.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Poseidon kui vee ja merejumal on mereolendite isand, seega on kalade sodiaagimärk enam kui asjakohane. Kalad sukelduvad aga ka Poseidoni valdkonnas sügavamalt. Alustuseks on see seotud jalgadega ja Poseidon on ka maa, värisemise ja geoloogiliste protsesside jumal, mis on tihedalt seotud kivimitega veega. Merd peetakse ka seal, kus universumi tugisambad asuvad enamikus Euraasia religioonides ja Kreeka mõttes ulatub Poseidoni valdkond isegi allilmani, kus neli jõge jooksevad, mis on eriti oluline Hellenicu chithonilisemates versioonides religioon. Kui vähk on kuu ja see on vaimne olemus, samas kui Scorpion on veri ja impulsid, kusjuures Veevalaja esindab ka taevavett, on Kalad lihtsalt vee kui elemendi puhas olemus, mis sümboliseerib merede ja paljude mageveekehade tohutut. See on märk muigatavuse ja muutuste kohta, resoneerides nii Water'i klassikalise omadusega kui ka väga tõelised kiired ja loomulikud muutused jää, vedelateks, gaasiks või pilves ning ka vooludeks. See sümboliseerib ka kevadisi veed, olgu need vihmade ja jää sulamise tõttu, põldude ja tsivilisatsiooni toites, toimides ümbritsevat keskkonda muutva veena.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
35,00 €
9 mündist koosneva seeria "Putukate imedemaa" kolmas münt.
Tehnilised andmed:
Metall: CuNi
Kaal: 9 g
Läbimõõt: 26,9 mm
Tiraaz: 100 000.
Tegemist on kolmanda mündiga sarjast “Imeline putukate maailm”, mille raames antakse aastatel 2022–24 välja kokku üheksa osaliselt värviliste motiividega münti. Sarja eesmärk on tuua fookusesse – eriti praeguste arengute (putukate väljasuremine) valguses – eriline loomarühm, kes moodustab olulise osa meie looduspärandist.
5-eurone meenemünt “Pääsusaba liblikas” on valmistatud vase-nikli sulamist. See kaalub 9,68 g, selle läbimõõt on 27,25 mm ja see on saadaval nii heas seisukorras kui ka proof-like viimistlusega. Rahapaja seisukorras mündid lastakse ringlusse nende nimiväärtusega (5 €). Professionaalse viimistlusega meenekvaliteediga mündid on nimiväärtusest kõrgemad ja neid emiteerib Münze Deutschland.
Mündi kujundasid Berliinis elav kunstnik Bastian Prillwitz (pildi pool) ja Berliini kunstnik Andre Witting.
Tagaküljel, mida kasutatakse seeria kõigi müntide puhul, on kujutatud kotkas, sõnad "BUNDESREPUBLIK DEUTSCHLAND", väärtus ja nimiväärtus, aasta 2023, kaksteist Euroopa tähte ja täht "G" riigi rahapaja Karlsruhe tunnus.
Selle siledale servale on graveeritud kiri: “WUNDERWELT INSEKTEN” (IMELIK PUTUKATE MAAILM).
Tehnilised andmed:
Metall: CuNi
Kaal: 9 g
Läbimõõt: 26,9 mm
Tiraaz: 100 000.
Tegemist on kolmanda mündiga sarjast “Imeline putukate maailm”, mille raames antakse aastatel 2022–24 välja kokku üheksa osaliselt värviliste motiividega münti. Sarja eesmärk on tuua fookusesse – eriti praeguste arengute (putukate väljasuremine) valguses – eriline loomarühm, kes moodustab olulise osa meie looduspärandist.
5-eurone meenemünt “Pääsusaba liblikas” on valmistatud vase-nikli sulamist. See kaalub 9,68 g, selle läbimõõt on 27,25 mm ja see on saadaval nii heas seisukorras kui ka proof-like viimistlusega. Rahapaja seisukorras mündid lastakse ringlusse nende nimiväärtusega (5 €). Professionaalse viimistlusega meenekvaliteediga mündid on nimiväärtusest kõrgemad ja neid emiteerib Münze Deutschland.
Mündi kujundasid Berliinis elav kunstnik Bastian Prillwitz (pildi pool) ja Berliini kunstnik Andre Witting.
Tagaküljel, mida kasutatakse seeria kõigi müntide puhul, on kujutatud kotkas, sõnad "BUNDESREPUBLIK DEUTSCHLAND", väärtus ja nimiväärtus, aasta 2023, kaksteist Euroopa tähte ja täht "G" riigi rahapaja Karlsruhe tunnus.
Selle siledale servale on graveeritud kiri: “WUNDERWELT INSEKTEN” (IMELIK PUTUKATE MAAILM).
14,90 €
Nimiväärtus: 10€
Läbimõõt: 32 mm
Kaal: 15g
Vask:
Kvaliteet: Uncirculated
Tiraaz: 130 000
Emiteerija: Austria
Inglismaal kasutatakse pojengii puhul mõnikord väljendit “kuninglij "roos" ja hiina keeles pojeng tähendab "kõige ilusamat". Pojengid on maalinud paljud Euroopa kunstnikud ja pojengi rikkalik ilu on olnud pikka aega populaarne teema Hiina ja Jaapani kirjanduses, maalides ja kaunistustes. Hiina legend räägib, et kapriisne keisrinna käskis kõigil oma aias lilledel korraga õitseda. Kõik peale pojengi nõustusid. Lille keeldumise pärast nördinud keisrinna pagendas selle impeeriumi kõige külmematesse piirkondadesse, kuid vaatamata ebasõbralikule keskkonnale õitses pojeng jõudsalt. Õige mulje avaldanud keisrinna lubas pojengil tagasi tulla, kuulutades ta "kõigi lillede kuningannaks". mast edasi paistab oda siluett.
Läbimõõt: 32 mm
Kaal: 15g
Vask:
Kvaliteet: Uncirculated
Tiraaz: 130 000
Emiteerija: Austria
Inglismaal kasutatakse pojengii puhul mõnikord väljendit “kuninglij "roos" ja hiina keeles pojeng tähendab "kõige ilusamat". Pojengid on maalinud paljud Euroopa kunstnikud ja pojengi rikkalik ilu on olnud pikka aega populaarne teema Hiina ja Jaapani kirjanduses, maalides ja kaunistustes. Hiina legend räägib, et kapriisne keisrinna käskis kõigil oma aias lilledel korraga õitseda. Kõik peale pojengi nõustusid. Lille keeldumise pärast nördinud keisrinna pagendas selle impeeriumi kõige külmematesse piirkondadesse, kuid vaatamata ebasõbralikule keskkonnale õitses pojeng jõudsalt. Õige mulje avaldanud keisrinna lubas pojengil tagasi tulla, kuulutades ta "kõigi lillede kuningannaks". mast edasi paistab oda siluett.
25,00 €
