Andorra euromündkomplekt (sega- aastad) blisterpakendis
Komplektis on kõik Andorra käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€ (komplektis erinevate aastate mündid)
Kilepakend
Andorra allkirjastas Euroopa Liiduga rahanduskokkuleppe 30. juunil 2011. Selle tulemusena võib Andorra kasutada ametliku vääringuna eurot ja emiteerida oma euromünte. Kõikidel müntidel on Euroopa Liidu lipu kaksteist tähte.
2-eurosel mündil kujutatakse Andorra vappi, millel on moto „virtus unita fortior” (ühendatud jõud on tugevam). 2-eurose mündi servatekst: kuus korda kordub kiri 2 **.
1-eurosel mündil kujutatakse kultuurilise ja ajaloolise tähtsusega endist parlamendihoonet Casa de la Valli.
10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse romaani stiilis Santa Coloma kirikut.
1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse pürenee mägikitse ja kaljukotkast.
Kilepakend
Mündid kujundas Yvette Gastauer-Claire Luksemburgi suurhertsogi ja valitsuse tellimusel.
Kõigil Luksemburgi müntidel kujutatakse suurhertsog Henri portreed. Lisaks on müntidel väljalaskeaasta ja sõna „Luksemburg” luksemburgi keeles (Lëtzebuerg).
Komplektis on käibemündid nimiväärtusega, 500. 100. 50. 10, 5 ja 1 jeen ja 2023.a. jänese aasta medal.
Kuningas George V poolt 1921. aastal välja kuulutatud Kanada vappi kasutati esmakordselt 50-sendisel mündil 1937. aastal.
2021.a 50-sendiseid münte leidub ringluses harva, selle piiratud tiraaž ja heraldiline kunst muudavad mündi kollektsionääride seas ihaldatuks.
Riik Kanada
Metall: Vask / Nikkel
Kaal: 6,9 g
Läbimõõt: 27,13 (mm)
Kvaliteet: Unc
Selle 50-sendise mündiga tähistatakse Kanada riigivapi 100. aastapäeva. Kaasaegne reproduktsioon kõige esimesest mündist, millel on Kanada riigi vapp: 50-sendine münt, mis emiteeriti 1937. aastal. Esiküljel on ajalooline kujundus ja tagaküljel on vapi varajane versioon - iga münt tähistab ajalugu. See on viis avaldada austust 100-aastasele riigivapile, millel kuulub Kanada müntidel aukoht.
Algupärane vapimündi kujundus aastast 1937.
See münt on tänapäevane reproduktsioon 1937. aastal välja lastud 50-sendisest mündist. See oli esimene münt, millel oli Kanada vapp ja mis võeti algselt 100 aastat tagasi (1921) kasutusele kuningas George V valitsemise ajal.
Nii nagu 1937. aastal emiteeritud 50-sendisel mündil, on ka mündil T. H. Pageti kuningas George VI portree ja 1947. aasta eelne kiri "GEORGIVS VI: G: REX ET IND: IMP "(George VI, Jumala kuningas ja India keiser), nagu on näha kõigil sel aastal emiteeritud Kanada müntidel.
Madalmaade 2022 a. mündikaardil on 2022. a. pitseriga käibemündid 2 ja 2 x 20 senti.
EXPO 2022.a. mündikaart.
Floriade Expo 2022 on Hollandi aiandusnäitus, mis toimub Hollandis Almeres. See on 23. AIPH maailma aiandusnäitus ja seitsmes Floriade ning see toimub 14. aprillist 9. oktoobrini 2022. 15. novembril 2017 tunnustas Floriade Expo 2022 ametlikult Bureau International des Expositions aiandusnäitusena.
2014. aastal ringlusse lastud teine seeria kujutab kuningas Willem-Alexanderi portreed ja müntidele on graveeritud sõnad „Willem-Alexander Koning der Nederlander” (Madalmaade kuningas).
1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-sendistel müntidel on kuningas Willem-Alexanderi portree kohal sõnad „Willem-Alexander Koning der Nederlanden” (Madalmaade kuningas). Kummalgi pool väljalaskeaastat paiknevad rahapaja tunnused.
Komplektis on kõik Horvaatia 2023.a. käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€
Kilepakend
Horvaatia euromüntide rahvuslikul küljel on neli erinevat kujundust, mille taustal on Horvaatia maleruudustik. Kõigil müntidel on ka Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
2-eurosel mündil on Horvaatia geograafiline kaart Horvaatia maleruudustiku taustal. Ivan Šivaki kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
2-eurose mündi servatekst: värsid kirjanik Ivan Gundulići näidendist „Dubravka”:„O LIJEPA O DRAGA O SLATKA SLOBODO” („Oh ilus, oh kallis, oh magus vabadus”).
1-eurose mündi on kujundanud Jagor Šunde, David Čemeljić ja Fran Zekan. Sellel kujutatakse nugist Horvaatia maleruudustiku taustal. Nugis on väike imetaja, kes andis oma nime riigi endisele vääringule – kunale. Mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
10, 20 ja 50-sendisel mündil on leiutaja ja inseneri Nikola Tesla portree. Tesla leiutatud trafot kasutati kõrgsagedus-vahelduvvoolu tootmiseks. Ivan Domagoj Račići kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
1, 2, ja5-sendisel mündil on glagoolitsa nurkkirjas tähed „HR”. Glagoolitsa kiri on vanim slaavi kiri ning seda kasutati Horvaatias kuni 19. sajandini. Maja Škripelj’ kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
