Alexander Grahm Bell. Telefon - Barbadose 5$ 2022.a. 3 untsine antiikviimistlusega 99,9% hõbemünt
Hind:
349,00 €
Emiteerija: Barbados
Hõbe: 99,9%
Kaal: 3 untsi
Läbimõõt: 60 mm
Kvaliteet: Antiikviimistlus, osaline kullatis
Tiraaź: 999 tk
Alexander Graham Bell (3. märts 1847 Edinburgh – 2. august 1922 Beinn Bhreagh, Nova Scotia, Kanada) oli šoti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta patenteeris 1876. aastal.
Alexander Graham Belli salvestis vahakettal 1885 aastal. Avastati 2011. Salvestatud Volta Laboratory
1885. aasta 15. aprillist pärit vahaga kaetud pappkettal leidub salvestis, kus Bell sõna võtab. Sellel on kõigest üks lause: "Hear my voice, Alexander Graham Bell." ("Kuulake mu häält, olen Alexander Graham Bell.")
Aastal 1888 oli Bell üks National Geographic Society asutajaid.
Kui Bell suri, kuulutati USAs välja leinaminut, kus ühe minuti jooksul suleti kõik telefoniteenused, austamaks meest, kelle elutöö tulemusena said inimesed kasutada telefoni.
Belli järgi on nimetatud mõõtühik bell.
1922-2022: 100 aastat tagasi, 2. augustil suri uuendusmeelne leiutaja Alexander Graham Bell ja nüüd mälestatakse teda spetsiaalse meenemündiga, mis on rangelt piiratud 999 tükiga.
► Tema pärandi austamiseks andis Barbados välja telefonikujulise 3 untsise hõbemündi, millel on liigutatav 24K kullaga kaetud kettakujuline element!
► Münt on ilma kapslita ja tänu spetsiaalsele kaitsvale viimistlusele on kullatud liigutatavat inkrustatsiooni kogeda paljaste kätega.
Hõbe: 99,9%
Kaal: 3 untsi
Läbimõõt: 60 mm
Kvaliteet: Antiikviimistlus, osaline kullatis
Tiraaź: 999 tk
Alexander Graham Bell (3. märts 1847 Edinburgh – 2. august 1922 Beinn Bhreagh, Nova Scotia, Kanada) oli šoti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta patenteeris 1876. aastal.
Alexander Graham Belli salvestis vahakettal 1885 aastal. Avastati 2011. Salvestatud Volta Laboratory
1885. aasta 15. aprillist pärit vahaga kaetud pappkettal leidub salvestis, kus Bell sõna võtab. Sellel on kõigest üks lause: "Hear my voice, Alexander Graham Bell." ("Kuulake mu häält, olen Alexander Graham Bell.")
Aastal 1888 oli Bell üks National Geographic Society asutajaid.
Kui Bell suri, kuulutati USAs välja leinaminut, kus ühe minuti jooksul suleti kõik telefoniteenused, austamaks meest, kelle elutöö tulemusena said inimesed kasutada telefoni.
Belli järgi on nimetatud mõõtühik bell.
1922-2022: 100 aastat tagasi, 2. augustil suri uuendusmeelne leiutaja Alexander Graham Bell ja nüüd mälestatakse teda spetsiaalse meenemündiga, mis on rangelt piiratud 999 tükiga.
► Tema pärandi austamiseks andis Barbados välja telefonikujulise 3 untsise hõbemündi, millel on liigutatav 24K kullaga kaetud kettakujuline element!
► Münt on ilma kapslita ja tänu spetsiaalsele kaitsvale viimistlusele on kullatud liigutatavat inkrustatsiooni kogeda paljaste kätega.
Sarnased tooted
Kaal: 2 untsi
Hõbe: 99,9 %
Mõõtmed: 40 x 60 mm
Nimiväärtus 5 $ Samoa
Tiraaź: 999
Münt on pakendatud stiilsesse karpi, kaasas sertifikaat.
Hõbe: 99,9 %
Mõõtmed: 40 x 60 mm
Nimiväärtus 5 $ Samoa
Tiraaź: 999
Münt on pakendatud stiilsesse karpi, kaasas sertifikaat.
199,00 €
Emiteerija: Barbados
Hõbe: 99,9%
Kaal: 3 untsi
Läbimõõt: 50 mm
Kvaliteet: Antiikviimistlus
Tiraaź: 999 tk
Mündid on nummerdatud! Pakendatud kinkekarpi, kaasas sertifikaat.
Hõbe: 99,9%
Kaal: 3 untsi
Läbimõõt: 50 mm
Kvaliteet: Antiikviimistlus
Tiraaź: 999 tk
Mündid on nummerdatud! Pakendatud kinkekarpi, kaasas sertifikaat.
325,00 €
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
35,00 €
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Artemis on Amburi märgile omane tänaseni: kes on olümplaste seast ikkagi vibujumalanna, keda seostatakse metsade ja kentauri ürgse jõuga? Nagu tema vend Apollo, on Artemis tuliste noolte jumalanna, kes valgustab pimedust ja hävitab neid, kes teda solvavad, ning tema roll selles osakonnas võib olla isegi olulisem kui ta venna oma. Ambur on ka esimene märk ööst kui talve algusest, mis on seotud Artemise kui kuuvalgusejumalanna olemusega. Amburi seos Artemisega on seotud ka tema kultuse rivaalitsemisega ürgkristlusega: Ambur on tõe ja teadmiste märk ning Artemis on valguse kandja.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Artemis on Amburi märgile omane tänaseni: kes on olümplaste seast ikkagi vibujumalanna, keda seostatakse metsade ja kentauri ürgse jõuga? Nagu tema vend Apollo, on Artemis tuliste noolte jumalanna, kes valgustab pimedust ja hävitab neid, kes teda solvavad, ning tema roll selles osakonnas võib olla isegi olulisem kui ta venna oma. Ambur on ka esimene märk ööst kui talve algusest, mis on seotud Artemise kui kuuvalgusejumalanna olemusega. Amburi seos Artemisega on seotud ka tema kultuse rivaalitsemisega ürgkristlusega: Ambur on tõe ja teadmiste märk ning Artemis on valguse kandja.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
35,00 €
Ninimväärtus: 5 €
Kaal: 31,47 g
Hõbe: 92,5%
Läbimõõt: 38,61 mm
Vermimiskvaliteet: proof
Tiraaź: 4000 tk
Münt on pühendatud maalikunstniku Vilhelms Purvītise 150. sünniaastapäevale.
Vilhelms Purvītis (1872-1945) oli üks Läti kujutava kunsti võtmefiguure 20. sajandi esimesel poolel ning Läti maastikumaali rajaja ja moderniseerija.
Esiküljel on maali "Talv" värviline reproduktsioon, milles on elemente nagu majesteetlikud pitsilised kased, sädelev järv ja pilvine talvine taevas. Maal on mündile kantud glasuuri, tekstuuri ja peegelpinna, erineva intensiivsusega.
Tagaküljel on sama maali krohvimudel mitut tüüpi pindadega, erineval viisil töödeldud, enam-vähem intensiivistunud glasuuriefektini.
Kaal: 31,47 g
Hõbe: 92,5%
Läbimõõt: 38,61 mm
Vermimiskvaliteet: proof
Tiraaź: 4000 tk
Münt on pühendatud maalikunstniku Vilhelms Purvītise 150. sünniaastapäevale.
Vilhelms Purvītis (1872-1945) oli üks Läti kujutava kunsti võtmefiguure 20. sajandi esimesel poolel ning Läti maastikumaali rajaja ja moderniseerija.
Esiküljel on maali "Talv" värviline reproduktsioon, milles on elemente nagu majesteetlikud pitsilised kased, sädelev järv ja pilvine talvine taevas. Maal on mündile kantud glasuuri, tekstuuri ja peegelpinna, erineva intensiivsusega.
Tagaküljel on sama maali krohvimudel mitut tüüpi pindadega, erineval viisil töödeldud, enam-vähem intensiivistunud glasuuriefektini.
119,00 €
