Saksamaa 2018.a. 5€ polümeerringiga münt "Subtroopiline kliimavöönd"

Hind:
29,00 €
Kogus: - +
Tehnilised andmed:
Metall: CuNi
Lisamaterjal: oranźist polümeerist rõngas
Kaal: 9 g
Läbimõõt: 27.25mm

Oranzi polümeer ringiga münt on teine seerias: "Kliimavöötmed"
Seeria avas 2017.a. münt "Troopika kliimavöönd" ja selle lõpetab 2021 aasta münt "Polaar kliimavööde". Kollektsiooni kuuluvate müntide polümeerist valmistatud rõngaste värvus on valitud vastavalt kliimavöötme iseloomule. 2018.a. mündioranzi polümeerist rõnga värvus varieerub vastavalt rahapajale, millises see on valmistatud.

9. Novembril 2016, otsustas Saksamaa valitsus emiteerida punasest polümeerist ringiga 5€ nimiväärtusega meenemündi "Troopiline kliimavöönd" See on aastatel 2017 - 2021 ilmuva viiest mündist koosneva seeria "Maa kliimavöötmed" esimene münt. Edaspidi on igal aastal on kavas välja anda üks 5€ münt. See on 2016.a. aprillis emiteeritud esimese -sinisest polümeerist ringiga mündiga sarnase tehnikaga.

Mündi kujundas Leipzigist pärit kunstnik Stefanie Radtke Zürii põhjendas oma valikut järgnevalt: "Kunstniku looming avaldas muljet ebatavalise linnulennult nähtava veetleva kujundusega ja kauni piltmotiiviga subtroopilisest kliimast, nende niisketest talveperioodidest ja Vahemerelisest kliimast. Selles kliimavööndis leiduv taimestik kui loomastik, nagu näiteks kitsed ja põõsad, on kujundatud tõetruult. Oranži rõngas ümbritseb tüüpilist Vahemere karja ranniku ja mere vaatega taustal. Tsentraalselt paigutatud puu esindab sellele kliimavööndile iseloomulikke liike.
Kunstnikul on õnnestunud replitseerida "troopiliste kliimavööndite" esimese mündi narratiivi - see on sujuvalt integreerinud teema tagurpidi pilti. "

Samas on tüpograafia viidud piisavalt kaugele keskosast, mis lisab veelgi dünaamikat. Tagaküljel kujutatud üllas kotkamotiiv harmoniseerub täiuslikult esikülje kujundusega.
Reversil ümbritseb kotkast tekst "BUNDESREPUBLIK DEUTSCHLAND", nimiväärtus 5 Eurot ning aasta arv 2017, Europa liidu 12 tähekest ning rahapaja märgis and the mint mark "A" (Berlin), "D" (Munich), "F" (Stuttgart), "G" (Karlsruhe) või "J" (Hamburg), olenevalt sellest, millises rahapajas on münt vermitud.

Mündi küljel on mündi kollektsiooni nimetus "KLIMAZONEN DER ERDE". (Maailma kliimavöötmed)

5 eurose nimiväärtusega münt "Subtropical zone" koosneb kahest vask-nikkel ringist ning neid ühendab oranźst polümeerist rõngas. Mündi kaal on 9 g ja neid vermitakse nii bu kui proof-like kvaliteedis.

Bu kvaliteediga (Bu-brilliant uncirculated- ringlemata) mündid tiraaźiga 2 miljonit lasi Deutsche Bundesbank käibesse 27 April 2018 nimiväärtusega 5€.
Saksamaal oli igal kodanikul õigus korraga osta üks münt, et anda võimalikult paljudele inimestele võimalus münti endale nimiväärtusega soetada.

Proof-like kvaliteedis kollektsionääridele mõeldud münte on vermitud 300,000.



Sarnased tooted
Tiraaz: 6000 komplekti

Sloveenia 2021.a. komplektis on lisaks tavapärastele käibemüntidele 1 sendist 2 euroni ka 2021,a. emiteeritud 2€ juubelimünt Carniola rahvamuuseumi asutamise 200. aastapäev 3€ juublimünt Näidendi "Škofjeloški kired" 300. aastapäev

2€ - mündil kujutatakse luuletaja France Prešereni portreed ja teksti „Shivé naj vsi naródi” (Jumal õnnistab kõiki rahvaid) – värsirida Prešereni luuletusest „Zdravljica”, mida kasutatakse ka riigi hümni sõnadena. 2-eurose mündi servatekst: SLOVENIJA, millele järgneb graveeritud punkt.
1 € mündil kujutatakse esimese sloveenikeelse trükitud raamatu autorit Primož Trubarit.
50 sendisel mündil kujutatakse Triglavi mäge.
20 sendisel mündil on Lipizza hobused.
10 sendisel mündil kujutatakse arhitekt Jože Plečniki kavandatud Sloveenia Parlamendi hoonet, mis jäi ehitamata
5 sendisel mündil kujutatakse külvajat.
2 sendisel mündil on valitsejate kroonimiskivi.
1 sendisel mündil kujutatakse toonekurge.
45,00 €
Vatikani 2007.a. komplektis on Komplekti kuuluvad Vatikani 2007.a. pitseriga käibemündid 1 sendist 2 €
Kolmandal seerial, mida emiteeriti 2006. aasta aprillist kuni 2013. aasta detsembrini, on kujutatud paavst Benedictus XVI. Vasakul pool paiknevad kujundaja initsiaalid (DL)..
Tiraaz: 85 000
195,00 €

Nimiväärtus: 5£
Kaal: 28.28 g
Kläbimõõt: 38.61 mm
Metall: vase ja nikli sulam

Riigi ühe võimsama dünastia vapiloomade seeria esikmünt on pakendatud temaatilisse voldikusse.

Anne Boleyni ja enne teda Aragóni Katherine'i vspilooma Seymouri Panteri kinkis oma kolmandake abikaasale Jane Seymourile hierarhias edasi Henry VIII. Kuigi vapilooma on kujutatud metsikuna, suust ja kõrvadest leeke väljaheitvana, sümboliseeris Seymour Panther rahumeelset ja armastavat liitu kuninga ja abikaasa vahel, milles sündis neile troonipärijaks väga oodatud poeglaps.

19,00 € (24%)
25,00 €
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000

Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.

Demeteri side Neitsiga on säilinud tänapäevani: Neitsit kujutatakse sageli viljavihku kandva naisena, nagu Demeter. Kui Demeter pole tehniliselt neitsi, siis müüdis on temal ja Poseidonil tütar Persephone, sarnaselt sellele, kuidas Hera jääb erilistel allikatel supledes igaveseks neitsiks (kummalisel kombel, nagu Heral, on ka Demeteril oma roll abielude kaitsmisel) . Samuti näib Demeter erinevalt Aphroditest olevat "puhtsem" viljakuse vorm, olles vähem seksuaalne jumalanna ja keskendunud rohkem uue elu loomise toetavatele aspektidele. Igal juhul ei seisa Neitsi niivõrd sõna otseses mõttes kui vaimne süütus, hülgades kohuseihad

Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.

See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:

Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
35,00 €

Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000

Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.

Jumalate kuningana on Zeusi seos Lõviga asjakohane, kuna see on "sodiaagimärkide kuningas". Seos omandab mütoloogias palju suurema kaalu: Zeus on tihedalt seotud Heliosega, võib-olla isegi rohkem kui Apolloga, kuna Heliost nimetatakse "Zeusi silmaks" ja tema enda orfihümnis nimetatakse seda Zeusiks. Eeter (ürgne valgus, mis valgustab taevast) on "Zeusi jõud" ning tema roll tsivilisatsiooni, õigluse ja õiguse jumalana on väga sarnane päikesejumalate, nagu Shamash ja Ra, omaga (ka Apollol jagab neid jooni, kuna ta ka õigluse ja õiguse jumal). Zeusi nimetatakse otse Päikeseks mõnes konkreetses kreeka-rooma usutraditsioonis, näiteks Pythagorase filosoofias, kus ta on olümplaste ülemaailmne päike. Kuna Päike sümboliseerib keskpunkti, on ka Lõvi asend sodiaagis.

Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.

See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:

Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal

35,00 €