Saksamaa 2018.a. 2€ juubelimünt "Berliini Charlottenburgi loss"

Hind:
7,00 €
Kogus: - +
Motiiv: Berliin (seeriast „Liidumaad”)

Kirjeldus: mündil on kujutatud Charlottenburgi palee peahoonet auhoovi poolt. Samuti on mündi siseosas allpool nimi „BERLIN” ja vastava rahapaja tunnus (A, D, F, G või J), ülal paremal käibelelaskva riigi kood D, ülal vasakul aastaarv 2018 ja all vasakul graveerija tunnus. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 30 miljonit münti

Emissiooni aeg: jaanuar 2018.
Sarnased tooted
Motiiv: Slovaki Vabariigi 25. aastapäev

Kirjeldus: kujundus sümboliseerib Slovakkia ühinemist Euroopa Liidu ja euroalaga, kujutades stiliseeritud väravat Slovakkia kaardi ja euro sümboli kohal. Euro sümbolit ümbritsevad Euroopa Liidu tähed, millest mõned jäävad kaardi varju. Mündi vasakpoolses osas on kujutatud Slovakkia vapp. Vasakpoolses alaosas on poolringis käibelelaskva riigi nimi „SLOVENSKÁ REPUBLIKA”. Kaardi parempoolse osa all on üksteise kohal riigi loomise kuupäev 1.1.1993 ja käibelelaskmise aasta 2018. Kaardi ja kuupäeva vahel on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) tunnus, mille moodustavad kahe matriitsi vahele paigutatud tähed MK, ja kujundaja Pavel Károly stiliseeritud initsiaalid PK. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 1 miljon münti

Emissiooni aeg: jaanuar 2018.

7,00 €
Motiiv: Austria Vabariigi 100. aastapäev

Kirjeldus: mündil on kujutatud Pallas Athena skulptuur, mis asub Austria parlamendi Kreeka stiilis hoone ees Viinis. Tarkusejumalanna on Austria parlamentarismi sümbol ning tähistab teadmisi, mõistuspärasust ja strateegilist mõtlemist. Vasakul poolel on aastaarv 2018 ja selle all kiri „100 JAHRE” (100 AASTAT). All paremal on poolringis kiri „REPUBLIK ÖSTERREICH” (AUSTRIA VABARIIK). Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 18 100 100 münti

Emissiooni aeg: detsember 2017.
7,00 €
Motiiv: Eesti, Läti ja Leedu lasevad 2018. aastal ühiselt käibele ühtse kujundusega euromälestusmündi, millega tähistatakse Eesti riigi ja Läti riigi asutamist ja Leedu omariikluse taastamist

Kirjeldus: kolm Balti riiki on sümboolselt kujutatud palmikuna. Neid liidavad ühine minevik, olevik ja tulevik. Mündil on kujutatud ka 100. aastapäeva tähistav stiliseeritud number ja kõigi kolme riigi vapid. Vasakul pool on käibelelaskva riigi nimi „LATVIJA” ja paremal pool aastaarv 2018. Kujundus valiti kõigis kolmes Balti riigis toimunud avaliku hääletuse teel. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 512 000 münti

Emissiooni aeg: jaanuar 2018.
7,00 €
Motiiv: Ajuda botaanikaaia (Jardim Botânico da Ajuda) 250. aastapäev

Kirjeldus: mündil kujutatakse väga vana draakonipuud, mis asub Ajuda botaanikaaias ja on selle sümbol. Ajuda botaanikaaed on agronoomiaülikooli tehnoloogilise toe üksus. Sellel on hariduse ja teadustegevuse taristu roll, kuid see on avatud ka üldsusele. Ajuda botaanikaaed oli esimene botaanikaaed Portugalis, mis pidi säilitama, uurima ja koguma võimalikult suurel hulgal taimeliike. Motiivi kohal on poolringina vasakult paremale suunatud kiri „250 ANOS JARDIM BOTÂNICO DA AJUDA”. All on poolringina vasakult paremale minev kiri „PORTUGAL 2018”. Puu all on vasakul pool kunstniku nimi J. FAZENDA ja paremal rahapaja tunnus INCM. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 520 000 münti

Emissiooni aeg: juuli 2018.
7,00 €
Motiiv: Zemgale
Kirjeldus: mündil on Zemgale vapp. Mündi ülaosas on märgitud käibelelaskev riik „LATVIJA” ja alaosas tekst „ZEMALE”. Mündi parempoolses osas on märgitud käibelelaskmise aasta 2018. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 500 000 münti
Emissiooni aeg: 26, september 2018.

Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti Zemgale, saksa Semgallen, poola Semigalia, leedu Žiemgala, liivi Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid.

Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsused. 1795-1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile.

Piirkonna nimi tuleneb muistse balti rahva semgalite nimest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.
7,00 €