AureRegina veebr_300x600pxl_1.jpg (92 KB)

Olümpose jumalused ja sodiaagimärgid. Zeus & Lõvi - Samoa 0,2 $ 2021.a. kullatud vasknikkelmünt 25 g

Hind:
35,00 €
Kogus: - +
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000

Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.

Jumalate kuningana on Zeusi seos Lõviga asjakohane, kuna see on "sodiaagimärkide kuningas". Seos omandab mütoloogias palju suurema kaalu: Zeus on tihedalt seotud Heliosega, võib-olla isegi rohkem kui Apolloga, kuna Heliost nimetatakse "Zeusi silmaks" ja tema enda orfihümnis nimetatakse seda Zeusiks. Eeter (ürgne valgus, mis valgustab taevast) on "Zeusi jõud" ning tema roll tsivilisatsiooni, õigluse ja õiguse jumalana on väga sarnane päikesejumalate, nagu Shamash ja Ra, omaga (ka Apollol jagab neid jooni, kuna ta ka õigluse ja õiguse jumal). Zeusi nimetatakse otse Päikeseks mõnes konkreetses kreeka-rooma usutraditsioonis, näiteks Pythagorase filosoofias, kus ta on olümplaste ülemaailmne päike. Kuna Päike sümboliseerib keskpunkti, on ka Lõvi asend sodiaagis.

Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.

See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:

Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kollektsioon
Nimiväärtus: 5 $
Hõbe: 99,9%
Kaal: 62,2 g
Kvaliteet: antiikviimistlus
Läbimõõt: 45 mm
Karbis sinine Led valgustus
Vermitud kogus: 999

Sarja teisel mündil on kujutatud jumalanna Aphroditet ja Sõnni tàhtkuju.

Kas teadsite, millised traditsioonilised tähemärgid langevad kokku Vana-Kreeka Olümpose jumalatega. Aphrodite jaoks on see lihtne, sest teda tuntakse ka kui Rooma jumalanna Veenust ja Veenus on Sõnni tähemärgi valitseja!

Mõnede astroloogide sõnul armastavad Sõnni tähemärgi all sündinud nautlemist! Nad teavad, kuidas elu nautida ja kasutavad kindlasti igast hetkest maksimumi – täpselt nagu jumalanna Aphrodite!

Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.

See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:

Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
229,00 €
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000

Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.


Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.

See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:

Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
35,00 €
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000

Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.

Skorpion on teine ​​Marsi märk ja see, mis on Jumalus Aresega kõige enam seotud: kuigi Jäära tulised aspektid võivad temaga mingil määral seostuda, on emotsionaalsem Skorpion see, mis resoneerib talle ja tema ürgsele olemusele lähemale. Hilisema sügise märgina on Skorpion seotud talve algusega ja seega päikeseloojangutaoliste tingimustega: kui Päike hämardub, muutub ka elu. Skorpioni märki iseloomustab tema lojaalsus, mis piirneb omamisvõimega, aga ka üsna tugevalt impulsiivne loomus, kuid teadlikult peeneks või lausa varjatuks muudetud. Ares ilmutab üllatavalt palju lojaalsust oma perekonnale, isegi kui ta enamikule Olümposest väga ei meeldi. Arese vaated on Zeusi või Apollo omadest okultsemad See peegeldab vett kui pimedust: tugevatest impulssidest juhitud, kuid salapära ja varjatud looduse elemendiga. Skorpioni kättemaksuhimu ja varjatud olemuse tõttu peetakse teda sageli kõige pahatahtlikumaks märgiks, nagu Arest on olümplastest kõige umbusaldatum, kuid kumbki pole "kurja" ja kuigi ebameeldiv, on nad looduse sisemise toimimise jaoks vajalikud. Pimedus on oma melatoniinisõbralikkuse tõttu tervisele oluline, eriti kui see on seotud veega.

Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.

See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:

Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
35,00 €
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000

Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.

Hephaistose seos Kaaludega tuleneb tema rollist sepajumalana. Meisterdades tuld, valmistas ta relvad, mida jumalad kasutavad õigluse kehtestamiseks, kuni õiglusejumalanna Dike'i kaaludeni, keda sageli peeti märgil kujutatud naiseks. Hephaestus on uuenduste jumal, kes taltsutab leekide kaost, et toota esemeid, millega tsivilisatsiooni korralda.

Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.

See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:

Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
35,00 €
Sarnased tooted
Kuld: 99.99%
Kaal: 1/200 oz
Mõõtmed: 15,2 x 8,6 mm
Kvaliteet: Proof-like
Tiraaź: 10 000 münti

Lääne astroloogias sümboliseerivad kaksteist sodiaagi- ja tõusumärki tähtede kosmilist jõudu ja nende mõju elule. Nende phtast kullast kuldplaatidega tehakse neile nüüd ajatu austusavaldus!

Astronoomia selle parimas vormis – saadaval blisterpakendis!

89,00 €
Kaal: 1/2 untsi
Hõbe: 99,9%
Läbimõõt: 40 mm
Nimiväärtus: 2 sedi
Tiraaź: 1000 tk

Kinkekaart- pakend, sertifikaat.
69,00 €
Metall: NordicGold
Läbimôôt: 34 mm
Kaal: 15,8 g
Tiraaz: 10 000
Blisterpakend

2022. aastal tähistab Smaili oma viiendat naeratuse ja optimismi kümnendit.

Brändi sümboolne kollane ümar nägu sündis 1. jaanuaril 1972 Prantsusmaal, kui ajakirjanik Franklin Loufrani kasutas seda nakatavat naeratust ajalehes France-soir, et tõsta esile lugusid, mis tõid positiivseid uudiseid ja turgutasid prantslaste vaimu. See operatsioon nimega "Võta aega naeratamiseks" oli kohe edukas.

1996. aastal taaskäivitatakse ja arendatakse logo muudes vormides: luuakse uus 3D-versioon ja lisatakse uusi väljendeid. Tänapäeval on naeratusel emotikonist emotikonini mitu vormi, muutudes rõõmsameelsuse esindajaks!

Alates kollase naeratuse loomisest 1972. aastal on Smiley mitmekesistanud oma väljenduste ulatust, andes edasi üle saja emotsiooni. Alates emotikonist kuni emotikonini on naeratamisel mitu vormi.

Iga minimedal tõstab esile konkreetse emotsiooni: armastust, tänulikkust, uhkust, rõõmu ja naeru.

Medalid on pakendatud värvilisse pakendisse, väike armas kingiidee kellelegi või iseenda rôômuks.
9,90 €
Nimiväärtus: 1 $
Kaal: 50g
Matetjal: vask
Läbimõõt: 38,6cmm
Kvaliteet: prooflike
Vermitud kogus: 5 000 tk

Spartalased – tugevate lihastega, kartmatud sõdalased Vana-Kreekast – olid tuntud oma peaaegu võitmatu armee ja ületamatute võitlusoskuste poolest, kasutades pikki odasid, mõõku ning pronksist ja puidust valmistatud ümaraid kilpe, mis on kujutlusvõimet köitnud juba sajandeid. Spartat ja selle sõdalaste ühiskonda ümbritsevad müüdid on sama vanad kui linn ise. See asutati väidetavalt 9. sajandil eKr ja seda juhtisid kaasvalitsejad kaks kuningat, kes olid sõja ajal vahekohtunikud. Pärast võitu konkureeriva linnriigi Ateena üle Peloponnesose sõjas (431–404 eKr) kerkis Sparta Kreeka võimsaima osariigina. Veros on kujutatud "Helena tagasitulek Quadriga". Stseen kirjaniku Homerose tuntud muinasjutust.
79,00 €
Nimiväärtuse: 5 €
Läbimõõt: 34mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 45,000

Kaheksasmünt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.

Esikülg:
Esiküljel on kujutatud looduskeskkonnas isane metsis koos selle liigi emaslinnuga kujunduse all paremal. Taamal on okaspuud ja püstine, killustunud puutüvi. Kujunduse paremal küljel, mündi nimiväärtuse ja vääringu all: "5 EURO" on Slovakkia vapp. Ülemises servas on käibele lasknud riigi nimi ja käibelelaskmise aasta: "SLOVENSKO 2024". Paremal serval on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe matriitsi vahele asetatud tähtedest MK.

Tagurpidi:
Tagaküljel domineerib oksal isase metsise kujutis. Liigi slovakikeelne nimi „HLUCHÁŇ HÔRNY” on kantud joonise alumisse serva, teaduslik nimetus „TETRAO UROGALLUS” aga vasakpoolses ülaservas. Metsisest paremal on käbiga männioksa ots, mille kõrval on stiliseeritud tähed ‘TL’, mis viitavad mündi kujundajale Tomáš Lamačile.

Metsis on Slovakkia üks suurimaid linnuliike. Isaslind on must, välja arvatud sinakasroheline metallik läige rinnal ja kastanipruunid tiivad, mille vööril on valge laik. Noka all olevad suled on piklikud ja väljaulatuvad ning kummagi silma kohal on helepunane nahalaik. Suhteliselt pikkadel mustadel sabasulgedel on valkjad laigud ja need laienevad otsast. Emaslind on tavalisem, kastanpruuni laigulise sulestiku ja märgatava roostevärvi rinnalaikuga. Pojad on välimuselt kanaga sarnased, ehkki mõnevõrra vähem väljendunud laigulisusega. Slovakkias leidub emetsist okas- ja segametsades 600–1550 meetri kõrgusel merepinnast. Liik õitseb hajusalt vanades ürgsetes mägimetsades. Metsis pesitseb maapinnal, madalas lohus, mis on vooderdatud kuivade lehtede, okste ja rohuliblede või männiokastega. Munemine toimub aprillis-mais, tavaliselt muneb kana kuus kuni üheksa kollakaspruuni täpilist muna. Talvel ja varakevadel toitub läänemets peaaegu täielikult männi okastest, võrsetest ja pungadest, suvel aga laieneb tema toitumine erinevatele marjadele ja taimelehtedele ning lisaks peamiselt putukatest koosnevale loomsele komponendile. Metsis on üksildane olend, välja arvatud siis, kui kaks sugupoolt paaritumishooajal kokku saavad. Kurameerimise ajal pooseerib kukk end ülestõstetud ja lehvitatud sabasulgedega, püstise kaela ja taeva poole suunatud nokaga. Lääne-metsis on Slovakkias kaitsealune liik.
14,90 €

Partnerite_Logod_2025.jpg (146 KB)