Olümpose jumalused ja sodiaagimärgid. Apollo & Kaksikud- Samoa 0,2 $ 2021.a. kullatud vasknikkelmünt 25 g
Hind:
35,00 €
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kollektsioon
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
35,00 €
Olümpose jumalused ja sodiaagimärgid. Zeus & Lõvi - Samoa 0,2 $ 2021.a. kullatud vasknikkelmünt 25 g
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Jumalate kuningana on Zeusi seos Lõviga asjakohane, kuna see on "sodiaagimärkide kuningas". Seos omandab mütoloogias palju suurema kaalu: Zeus on tihedalt seotud Heliosega, võib-olla isegi rohkem kui Apolloga, kuna Heliost nimetatakse "Zeusi silmaks" ja tema enda orfihümnis nimetatakse seda Zeusiks. Eeter (ürgne valgus, mis valgustab taevast) on "Zeusi jõud" ning tema roll tsivilisatsiooni, õigluse ja õiguse jumalana on väga sarnane päikesejumalate, nagu Shamash ja Ra, omaga (ka Apollol jagab neid jooni, kuna ta ka õigluse ja õiguse jumal). Zeusi nimetatakse otse Päikeseks mõnes konkreetses kreeka-rooma usutraditsioonis, näiteks Pythagorase filosoofias, kus ta on olümplaste ülemaailmne päike. Kuna Päike sümboliseerib keskpunkti, on ka Lõvi asend sodiaagis.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Jumalate kuningana on Zeusi seos Lõviga asjakohane, kuna see on "sodiaagimärkide kuningas". Seos omandab mütoloogias palju suurema kaalu: Zeus on tihedalt seotud Heliosega, võib-olla isegi rohkem kui Apolloga, kuna Heliost nimetatakse "Zeusi silmaks" ja tema enda orfihümnis nimetatakse seda Zeusiks. Eeter (ürgne valgus, mis valgustab taevast) on "Zeusi jõud" ning tema roll tsivilisatsiooni, õigluse ja õiguse jumalana on väga sarnane päikesejumalate, nagu Shamash ja Ra, omaga (ka Apollol jagab neid jooni, kuna ta ka õigluse ja õiguse jumal). Zeusi nimetatakse otse Päikeseks mõnes konkreetses kreeka-rooma usutraditsioonis, näiteks Pythagorase filosoofias, kus ta on olümplaste ülemaailmne päike. Kuna Päike sümboliseerib keskpunkti, on ka Lõvi asend sodiaagis.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
35,00 €
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Skorpion on teine Marsi märk ja see, mis on Jumalus Aresega kõige enam seotud: kuigi Jäära tulised aspektid võivad temaga mingil määral seostuda, on emotsionaalsem Skorpion see, mis resoneerib talle ja tema ürgsele olemusele lähemale. Hilisema sügise märgina on Skorpion seotud talve algusega ja seega päikeseloojangutaoliste tingimustega: kui Päike hämardub, muutub ka elu. Skorpioni märki iseloomustab tema lojaalsus, mis piirneb omamisvõimega, aga ka üsna tugevalt impulsiivne loomus, kuid teadlikult peeneks või lausa varjatuks muudetud. Ares ilmutab üllatavalt palju lojaalsust oma perekonnale, isegi kui ta enamikule Olümposest väga ei meeldi. Arese vaated on Zeusi või Apollo omadest okultsemad See peegeldab vett kui pimedust: tugevatest impulssidest juhitud, kuid salapära ja varjatud looduse elemendiga. Skorpioni kättemaksuhimu ja varjatud olemuse tõttu peetakse teda sageli kõige pahatahtlikumaks märgiks, nagu Arest on olümplastest kõige umbusaldatum, kuid kumbki pole "kurja" ja kuigi ebameeldiv, on nad looduse sisemise toimimise jaoks vajalikud. Pimedus on oma melatoniinisõbralikkuse tõttu tervisele oluline, eriti kui see on seotud veega.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Skorpion on teine Marsi märk ja see, mis on Jumalus Aresega kõige enam seotud: kuigi Jäära tulised aspektid võivad temaga mingil määral seostuda, on emotsionaalsem Skorpion see, mis resoneerib talle ja tema ürgsele olemusele lähemale. Hilisema sügise märgina on Skorpion seotud talve algusega ja seega päikeseloojangutaoliste tingimustega: kui Päike hämardub, muutub ka elu. Skorpioni märki iseloomustab tema lojaalsus, mis piirneb omamisvõimega, aga ka üsna tugevalt impulsiivne loomus, kuid teadlikult peeneks või lausa varjatuks muudetud. Ares ilmutab üllatavalt palju lojaalsust oma perekonnale, isegi kui ta enamikule Olümposest väga ei meeldi. Arese vaated on Zeusi või Apollo omadest okultsemad See peegeldab vett kui pimedust: tugevatest impulssidest juhitud, kuid salapära ja varjatud looduse elemendiga. Skorpioni kättemaksuhimu ja varjatud olemuse tõttu peetakse teda sageli kõige pahatahtlikumaks märgiks, nagu Arest on olümplastest kõige umbusaldatum, kuid kumbki pole "kurja" ja kuigi ebameeldiv, on nad looduse sisemise toimimise jaoks vajalikud. Pimedus on oma melatoniinisõbralikkuse tõttu tervisele oluline, eriti kui see on seotud veega.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
35,00 €
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Hephaistose seos Kaaludega tuleneb tema rollist sepajumalana. Meisterdades tuld, valmistas ta relvad, mida jumalad kasutavad õigluse kehtestamiseks, kuni õiglusejumalanna Dike'i kaaludeni, keda sageli peeti märgil kujutatud naiseks. Hephaestus on uuenduste jumal, kes taltsutab leekide kaost, et toota esemeid, millega tsivilisatsiooni korralda.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Hephaistose seos Kaaludega tuleneb tema rollist sepajumalana. Meisterdades tuld, valmistas ta relvad, mida jumalad kasutavad õigluse kehtestamiseks, kuni õiglusejumalanna Dike'i kaaludeni, keda sageli peeti märgil kujutatud naiseks. Hephaestus on uuenduste jumal, kes taltsutab leekide kaost, et toota esemeid, millega tsivilisatsiooni korralda.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
35,00 €
Sarnased tooted
Kuld: 99.99%
Kaal: 1/200 oz
Mõõtmed: 15,2 x 8,6 mm
Kvaliteet: Proof-like
Tiraaź: 10 000 münti
Lääne astroloogias sümboliseerivad kaksteist sodiaagi- ja tõusumärki tähtede kosmilist jõudu ja nende mõju elule. Nende phtast kullast kuldplaatidega tehakse neile nüüd ajatu austusavaldus!
Astronoomia selle parimas vormis – saadaval blisterpakendis!
Kaal: 1/200 oz
Mõõtmed: 15,2 x 8,6 mm
Kvaliteet: Proof-like
Tiraaź: 10 000 münti
Lääne astroloogias sümboliseerivad kaksteist sodiaagi- ja tõusumärki tähtede kosmilist jõudu ja nende mõju elule. Nende phtast kullast kuldplaatidega tehakse neile nüüd ajatu austusavaldus!
Astronoomia selle parimas vormis – saadaval blisterpakendis!
89,00 €
Nimiväärtus: 20 €
Läbimõõt: 34 mm
Kaal: 20.74 g
Hõbe: 92,5%
Kvaliteet: Proof
Tiraaz: 30 000
Emiteerija: Austria
Salzburgi festival, mis on üks maailma juhtivaid ooperi-, teatri- ja klassikalise muusika festivale, tähistab oma sajandat aastat 2020. Salzburgi festival pakub ooperi-, teatri- ja klassikaliste kontsertidega laiemat kultuurilise mitmekesisuse spektrit kui ükski teine. Selle suure kultuurisündmuse tähistamiseks, mis on pidevalt iseenda leiutamise protsessis, on Austria emiteerinud eriti uuendusliku kujundusega hõbemündi.
Lavastaja Max Reinhardt lavastas 22. augustil 1920 Salzburgi Domplatzis (katedraali väljakul) Hugo von Hofmannsthali moraalimängu Jedermann ja asutas sellega Salzburgi festivali. Alates 1926. aastast on näidend olnud festivaliprogrammi püsiv osa, traditsioon katkes ainult natside režiimi ajal. Need, kes lavastavad või juhendavad Jedermanni Salzburgi Domplatzis, on jõudnud oma karjääri tippu.
Lisaks Max Reinhardtile ja Hugo von Hofmannsthalile oli helilooja Richard Strauss seotud ka selle suurejoonelise lavakunstiteemalise pidustusega, mille rajamine ja maailmakuulsuse saavutamine ei võtnud kaua aega. Salzburgis pole parim sageli piisavalt hea. See annab festivalile kultuurilise tähtsuse, mis tuleneb selle traditsiooni tugevusest, kuid võimaldab ka uurida uusi suundi ja seada avangardi keskpunkti. See väga eriline saja-aastast sünnipäeva tähistav münt on samuti avangard. Esiküljega, millel on tasapinnalise siseosaga plaat, ei ole seda tüüpi mündi kunagi vermitud. Usume, et see täidab Salzburgi festivali õig
Läbimõõt: 34 mm
Kaal: 20.74 g
Hõbe: 92,5%
Kvaliteet: Proof
Tiraaz: 30 000
Emiteerija: Austria
Salzburgi festival, mis on üks maailma juhtivaid ooperi-, teatri- ja klassikalise muusika festivale, tähistab oma sajandat aastat 2020. Salzburgi festival pakub ooperi-, teatri- ja klassikaliste kontsertidega laiemat kultuurilise mitmekesisuse spektrit kui ükski teine. Selle suure kultuurisündmuse tähistamiseks, mis on pidevalt iseenda leiutamise protsessis, on Austria emiteerinud eriti uuendusliku kujundusega hõbemündi.
Lavastaja Max Reinhardt lavastas 22. augustil 1920 Salzburgi Domplatzis (katedraali väljakul) Hugo von Hofmannsthali moraalimängu Jedermann ja asutas sellega Salzburgi festivali. Alates 1926. aastast on näidend olnud festivaliprogrammi püsiv osa, traditsioon katkes ainult natside režiimi ajal. Need, kes lavastavad või juhendavad Jedermanni Salzburgi Domplatzis, on jõudnud oma karjääri tippu.
Lisaks Max Reinhardtile ja Hugo von Hofmannsthalile oli helilooja Richard Strauss seotud ka selle suurejoonelise lavakunstiteemalise pidustusega, mille rajamine ja maailmakuulsuse saavutamine ei võtnud kaua aega. Salzburgis pole parim sageli piisavalt hea. See annab festivalile kultuurilise tähtsuse, mis tuleneb selle traditsiooni tugevusest, kuid võimaldab ka uurida uusi suundi ja seada avangardi keskpunkti. See väga eriline saja-aastast sünnipäeva tähistav münt on samuti avangard. Esiküljega, millel on tasapinnalise siseosaga plaat, ei ole seda tüüpi mündi kunagi vermitud. Usume, et see täidab Salzburgi festivali õig
89,00 €
Nimiväärtus: 5£
Kaal: 28.28 g
Läbimõõt: 38.61 mm
Metall: vase ja nikli sulam
Tähistage Hiina kalendri Pühvli aastat selle 5-£ 2021.a. mündiga.
Esinduslikus klassikalises stiilis punane voldik on kujundatud Hiina kultuurile omases stiilis.
Kogenud kunstniku, illustraatori ja skulptori Harry Brockway uskumatult detailset kujundatud münt sobib suurepäraselt kinkimiseks.
Kaal: 28.28 g
Läbimõõt: 38.61 mm
Metall: vase ja nikli sulam
Tähistage Hiina kalendri Pühvli aastat selle 5-£ 2021.a. mündiga.
Esinduslikus klassikalises stiilis punane voldik on kujundatud Hiina kultuurile omases stiilis.
Kogenud kunstniku, illustraatori ja skulptori Harry Brockway uskumatult detailset kujundatud münt sobib suurepäraselt kinkimiseks.
25,00 €
Nimiväärtus: 5$
Hõbe: 99.9 %
Kaal: 62,2g
Läbimõõt: 55 mm
Kvaliteet: Proof
Tiraaź: 500 münti
Muljetavaldaval 55 mm läbimõõdu ja 62,2 grammise kaaluga (2 untsi) antiikviimistlusega mündil reversil on Rootsi sõjalaev VASA, mis ehitati aastatel 1626–1628 ja mis uppus oma esmareisil 10. augustil 1628, olles purjetanud ainult 0,7 meremiili (umbes 1,3 kilomeetrit).
Laeva täpne asukoht unustati pärast enamiku pronkskahurite ülestõstmist 17. sajandil. Vasa leiti uuesti 1950. aastate lõpus keset tiheda liiklusega laevateed Stockholmi sadama lähedalt. Laev tõsteti 1961. aastal üles ning selgus, et suurem osa selle kerest on suhteliselt tervena säilinud. Alguses paigutati see ajutisse Wasavarveti muuseumi ja 1988. aastal viidi üle Stockholmi Vasa muuseumi. Laev on üks Rootsi populaarsemaid vaatamisväärsusi: aastatel 1961–2009 käis seda vaatamas üle 28 miljoni inimese. Vasast on saanud pärast ülestõstmist Rootsi suurvõimu ajastu sümbol.
Mündi aversil on Tema Majesteedi kuninganna Elizabeth II portree. “NIUE” - emiteeriv riik, “ELIZABETH II” - kuninganna nimi, “2 oz Ag 999” - mündi kaal ja hõbedasisaldus, “20210” - väljalaskeaasta ja “FIVE DOLLARS” - nimiväärtus.
Tiraaź vaid 500 münti maailmas.
Hõbe: 99.9 %
Kaal: 62,2g
Läbimõõt: 55 mm
Kvaliteet: Proof
Tiraaź: 500 münti
Muljetavaldaval 55 mm läbimõõdu ja 62,2 grammise kaaluga (2 untsi) antiikviimistlusega mündil reversil on Rootsi sõjalaev VASA, mis ehitati aastatel 1626–1628 ja mis uppus oma esmareisil 10. augustil 1628, olles purjetanud ainult 0,7 meremiili (umbes 1,3 kilomeetrit).
Laeva täpne asukoht unustati pärast enamiku pronkskahurite ülestõstmist 17. sajandil. Vasa leiti uuesti 1950. aastate lõpus keset tiheda liiklusega laevateed Stockholmi sadama lähedalt. Laev tõsteti 1961. aastal üles ning selgus, et suurem osa selle kerest on suhteliselt tervena säilinud. Alguses paigutati see ajutisse Wasavarveti muuseumi ja 1988. aastal viidi üle Stockholmi Vasa muuseumi. Laev on üks Rootsi populaarsemaid vaatamisväärsusi: aastatel 1961–2009 käis seda vaatamas üle 28 miljoni inimese. Vasast on saanud pärast ülestõstmist Rootsi suurvõimu ajastu sümbol.
Mündi aversil on Tema Majesteedi kuninganna Elizabeth II portree. “NIUE” - emiteeriv riik, “ELIZABETH II” - kuninganna nimi, “2 oz Ag 999” - mündi kaal ja hõbedasisaldus, “20210” - väljalaskeaasta ja “FIVE DOLLARS” - nimiväärtus.
Tiraaź vaid 500 münti maailmas.
279,00 €
Kaal: 1/2 untsi
Hõbe: 99,9%
Läbimõõt: 40 mm
Nimiväärtus: 2 sedi
Tiraaź: 1000 tk
Kinkekaart- pakend, sertifikaat.
Hõbe: 99,9%
Läbimõõt: 40 mm
Nimiväärtus: 2 sedi
Tiraaź: 1000 tk
Kinkekaart- pakend, sertifikaat.
69,00 €