Hõbe: 99,9 %
Kaal: 1 unts - 31.1 g
Vermimise kvaliteet: Antiikviimistlus
Läbimõõt: 39 mm
Nimiväärtus: Kameruuni 1500 FR.
Väjaandmise aasta: 2017
Tiraaź: 999 tk

Kollektsiooni "Venemaa aarded" esikmünt! Venemaa glamuurseid võimusümboleid käsitleva sarja esimesel mündil on kujutatud imperaatori krooni, mis oli monarhia sümboliks kuni 1917. aastani. Katariina II kroonimise tseremoonial esmakordselt kasutusele võetud krooni viimane kandja oli tsaar Nikolai II. Hõbedast valmistatud krooni ehib 4936 teemamti (kokku 2 859 karaati) ning maailma suurusetl teine spinell suurusega 398.72 karaati.

Venemaa on maailma üks suurimaid teemanti eksportijaid maailmas. Seepärast on ka sarja esimese mündi teemaks valitud just teemant. Mündil olevas plastikkambrikeses on 1 karaat lihvimata teemantikilde.

Emissiooni maht: 60 500 münti
Emissiooni aeg: 20 september 2018

Münt on pühendatud Gian Lorenzo Bernini 420. sünniaastapäevale. Teda peetakse skulptuuris barokstiili rajajaks.
Mündi reversil on kasutatud üht tema kuulsamat ja kaunimat marmorkuju "Constance Bonarelli büst", mis käesoleval ajal asub Firenze Bargello rahvusmuuseumis.


Gian Lorenzo Bernini (Giovanni Lorenzo Bernini) (7. detsember 1598 Napoli – 28. november 1680 Rooma) oli 17. sajandi barokiajastu üks silmapaistvaim itaalia skulptor ja arhitekt.
Algul töötas ta oma isa Pietro Bernini käe all. Hiljem märkasid tema võimeid kunstnik Annibale Carracci ja paavst Paulus V, kelle toetusel sai ta alustada iseseisvat karjääri. Tema esimesed tööd olid inspireeritud hellenismiaegsest skulptuurist.
Bernini sai kuulsaks 1625. aastal kardinal Scipione Borghese ülesandel loodud skulptuurigrupiga "Apollon ja Daphne" Roomas Villa Borgheses.
Üks Bernini suuremaid meistriteoseid on Peetri kiriku kolonnaad Roomas, mis on teostatud aastatel 1657–1667.
Bernini küpse aja paljudest töödest väärib esiletõstmist paavst Urbanus VIII aastatel 1642–1647 loodud hauamonument Peetri kirikus.
Kunstniku eluajal ülistati kõige rohkem tema dekoratiivset "Peetri tooli" Peetri kirikus.
Louis XIV palkas Bernini Louvre'i ehitusele, ent asendas ta peatselt oma kaasmaalase Claude Perrault'ga. Bernini tekitas pahameelt sellega, et põlastas avalikult Prantsusmaad ja kiitis Itaaliat. Näiteks ütles ta, et üks Guido Reni maal on rohkem väärt kui kogu Pariis.

Bernini on maetud Santa Maria Maggiore basiilikasse Roomas.

Tehnilised andmed:
Metall: CuNi
Lisamaterjal: oranźist polümeerist rõngas
Kaal: 9 g
Läbimõõt: 27.25mm

Oranzi polümeer ringiga münt on teine seerias: "Kliimavöötmed"
Seeria avas 2017.a. münt "Troopika kliimavöönd" ja selle lõpetab 2021 aasta münt "Polaar kliimavööde". Kollektsiooni kuuluvate müntide polümeerist valmistatud rõngaste värvus on valitud vastavalt kliimavöötme iseloomule. 2018.a. mündioranzi polümeerist rõnga värvus varieerub vastavalt rahapajale, millises see on valmistatud.

9. Novembril 2016, otsustas Saksamaa valitsus emiteerida punasest polümeerist ringiga 5€ nimiväärtusega meenemündi "Troopiline kliimavöönd" See on aastatel 2017 - 2021 ilmuva viiest mündist koosneva seeria "Maa kliimavöötmed" esimene münt. Edaspidi on igal aastal on kavas välja anda üks 5€ münt. See on 2016.a. aprillis emiteeritud esimese -sinisest polümeerist ringiga mündiga sarnase tehnikaga.

Mündi kujundas Leipzigist pärit kunstnik Stefanie Radtke Zürii põhjendas oma valikut järgnevalt: "Kunstniku looming avaldas muljet ebatavalise linnulennult nähtava veetleva kujundusega ja kauni piltmotiiviga subtroopilisest kliimast, nende niisketest talveperioodidest ja Vahemerelisest kliimast. Selles kliimavööndis leiduv taimestik kui loomastik, nagu näiteks kitsed ja põõsad, on kujundatud tõetruult. Oranži rõngas ümbritseb tüüpilist Vahemere karja ranniku ja mere vaatega taustal. Tsentraalselt paigutatud puu esindab sellele kliimavööndile iseloomulikke liike.
Kunstnikul on õnnestunud replitseerida "troopiliste kliimavööndite" esimese mündi narratiivi - see on sujuvalt integreerinud teema tagurpidi pilti. "

Samas on tüpograafia viidud piisavalt kaugele keskosast, mis lisab veelgi dünaamikat. Tagaküljel kujutatud üllas kotkamotiiv harmoniseerub täiuslikult esikülje kujundusega.
Reversil ümbritseb kotkast tekst "BUNDESREPUBLIK DEUTSCHLAND", nimiväärtus 5 Eurot ning aasta arv 2017, Europa liidu 12 tähekest ning rahapaja märgis and the mint mark "A" (Berlin), "D" (Munich), "F" (Stuttgart), "G" (Karlsruhe) või "J" (Hamburg), olenevalt sellest, millises rahapajas on münt vermitud.

Mündi küljel on mündi kollektsiooni nimetus "KLIMAZONEN DER ERDE". (Maailma kliimavöötmed)

5 eurose nimiväärtusega münt "Subtropical zone" koosneb kahest vask-nikkel ringist ning neid ühendab oranźst polümeerist rõngas. Mündi kaal on 9 g ja neid vermitakse nii bu kui proof-like kvaliteedis.

Bu kvaliteediga (Bu-brilliant uncirculated- ringlemata) mündid tiraaźiga 2 miljonit lasi Deutsche Bundesbank käibesse 27 April 2018 nimiväärtusega 5€.
Saksamaal oli igal kodanikul õigus korraga osta üks münt, et anda võimalikult paljudele inimestele võimalus münti endale nimiväärtusega soetada.

Proof-like kvaliteedis kollektsionääridele mõeldud münte on vermitud 300,000.

EUROPA hõbeeurod on euromaade vermitud ühised ametlikud EUROPA-kollektsiooni meenemündid. Aastal 2018 on ühiseks üleeuroopaliseks teemaks „Baroki ja rokokoo ajastu“, mis jätab münte välja andvatele riikidele põnevaid valikuvõimalusi.

Emiteerija: Mint of Finland
Hõbe: 92,5%
Läbimõõt: 33 mm
Nimiväärtus 10 €
Kaal: 17 g
Tiraaź: 8 000

17. sajandil Itaaliast alguse saanud barokk stiil tõi kunsti ja arhitektuuri loomingusse ekstravagantseid ja rikkalikke ornamente. Selle järgnenud rokokoo stiil kasvas välja hilisbaroki kunstist. Lühike, ent hiilgav rokokoo stiili õitseaeg valitses Euroopas aastatel 1730–1780.
See mõjutas sealhulgas paljusid kunstialasid: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. See oli 18. sajandi alguse Pariisi vastureaktsioon baroki suursugususele, sümmeetriale ja rangetele eeskirjadele, seda eriti Versailles' lossis. Rokokoo kunstnikud ja arhitektid kasutasid mängulisemat, vaimukamat, naljakamat, priskemat ja graatsilisemat lähenemist kui barokk. Nende stiil oli ehitud, seal kasutati palju heledaid värve, asümmeetriliselt kõverat ja kuldset kujundust.
Barokk ja rokokoo stiilid on leidnud Skandinaavia tõlgenduse Suomenlinna merekindluses. Barokk stiil peegeldub Suomenlinna kindluse paljudes osades ja Rokokoo dekoratiivsed ideaalid on ilmekalt väljendunud kindluse eluruumides.
Mündi tagaküljel on Suomenlinna arhitekt Augustin Ehrensvärdi portree ja saare kartograafiline kujutis. Mündi aversi keskosas on Soome rahvuslik lõvi embleem ja seda ümbritseb Europa Star mündikollektsiooni ühine kujutis—viisnurk ning selle ümber kollektsiooni teema— Barokk ja rokokoo ning aasta arv 2018.