Luksemburgi euromündkomplekt 2022.a. kilepakendis
Kilepakend
Mündid kujundas Yvette Gastauer-Claire Luksemburgi suurhertsogi ja valitsuse tellimusel.
Kõigil Luksemburgi müntidel kujutatakse suurhertsog Henri portreed. Lisaks on müntidel väljalaskeaasta ja sõna „Luksemburg” luksemburgi keeles (Lëtzebuerg).
Teise seeria 2-eurosel mündil on Tema Kuningliku Kõrguse vürst Albert II portree.
Münt on ringlemata (uncirculated) kvaliteedis. Erinevad aastad. Kilepakend.
Komplektis on käibemündid nimiväärtusega, 500. 100. 50. 10, 5 ja 1 jeen ja 2023.a. jänese aasta medal.
Tiraaź 7 000 komplekti
Mündil kujutatakse luuletaja France Prešereni portreed ja teksti „Shivé naj vsi naródi” (Jumal õnnistab kõiki rahvaid) – värsirida Prešereni luuletusest „Zdravljica”, mida kasutatakse ka riigi hümni sõnadena. 2-eurose mündi servatekst: SLOVENIJA, millele järgneb graveeritud punkt.
Komplektis on kõik Horvaatia 2023.a. käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€
Kilepakend
Horvaatia euromüntide rahvuslikul küljel on neli erinevat kujundust, mille taustal on Horvaatia maleruudustik. Kõigil müntidel on ka Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
2-eurosel mündil on Horvaatia geograafiline kaart Horvaatia maleruudustiku taustal. Ivan Šivaki kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
2-eurose mündi servatekst: värsid kirjanik Ivan Gundulići näidendist „Dubravka”:„O LIJEPA O DRAGA O SLATKA SLOBODO” („Oh ilus, oh kallis, oh magus vabadus”).
1-eurose mündi on kujundanud Jagor Šunde, David Čemeljić ja Fran Zekan. Sellel kujutatakse nugist Horvaatia maleruudustiku taustal. Nugis on väike imetaja, kes andis oma nime riigi endisele vääringule – kunale. Mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
10, 20 ja 50-sendisel mündil on leiutaja ja inseneri Nikola Tesla portree. Tesla leiutatud trafot kasutati kõrgsagedus-vahelduvvoolu tootmiseks. Ivan Domagoj Račići kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
1, 2, ja5-sendisel mündil on glagoolitsa nurkkirjas tähed „HR”. Glagoolitsa kiri on vanim slaavi kiri ning seda kasutati Horvaatias kuni 19. sajandini. Maja Škripelj’ kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
