Läti 2024 a 2€ juubelimünt - Jôulukroon
Hind:
7,00 €
Motiiv: jõulukroon
Kirjeldus: jõulukroon on Läti iidne jõulukaunistus. Mündil on kujutatud traditsioonilist moodulitest moodustatud kaheksatahukat, mis koosneb 12 omavahel ühendatud kõrrest ning sümboliseerib aastat ja selle 12 kuud. Jõulukroon on üks vanimaid jõulukaunistusi, mida kasutati ammu enne jõulupuud. Kujutise all vasakul on käibelelaskva riigi nimi „LATVIJA” ja all paremal on käibelelaskmise aasta 2024. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 413 000 münti
Kirjeldus: jõulukroon on Läti iidne jõulukaunistus. Mündil on kujutatud traditsioonilist moodulitest moodustatud kaheksatahukat, mis koosneb 12 omavahel ühendatud kõrrest ning sümboliseerib aastat ja selle 12 kuud. Jõulukroon on üks vanimaid jõulukaunistusi, mida kasutati ammu enne jõulupuud. Kujutise all vasakul on käibelelaskva riigi nimi „LATVIJA” ja all paremal on käibelelaskmise aasta 2024. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 413 000 münti
Sarnased tooted
Motiiv: Frankfurdi põhiseaduse 175. aastapäev (tuntud ka kui Püha Pauli kiriku põhiseadus, mis oli esimene katse luua ühtne Saksa rahvusriik)
Kirjeldus: münt on temaatiliselt mitmekihiline. Esiplaanil on Püha Pauli kiriku kujutis koos riikliku põhiseadusliku kogu esindajatega. Taamal on kujutatud põhiseaduslikku dokumenti ja sulge, mis sümboliseerib Frankfurdi parlamendis saavutatud tulemust. Kujundust kroonivad ühtsust, õiglust ja vabadust kujutavad naisekujud ning musta, punase ja kuldsega trikoloor. Kolmemõõtmeline reljeef väljendab mõtet, et Frankfurdi põhiseaduses esimest korda kirja pandud demokraatia aluspõhimõtted on ajatud. Mündi siseringil on veel kiri „PAULSKIRCHENVERFASSUNG 1849” („Püha Pauli kiriku põhiseadus 1849”) ja all käibelelaskmise aasta 2024, Saksamaa käibele laskva riigi kood D, vastava rahapaja tunnus (A, D, F, G või J) ning Berliinist pärit kunstniku Bodo Broschat initsiaalid. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 30 miljonit münti
Kirjeldus: münt on temaatiliselt mitmekihiline. Esiplaanil on Püha Pauli kiriku kujutis koos riikliku põhiseadusliku kogu esindajatega. Taamal on kujutatud põhiseaduslikku dokumenti ja sulge, mis sümboliseerib Frankfurdi parlamendis saavutatud tulemust. Kujundust kroonivad ühtsust, õiglust ja vabadust kujutavad naisekujud ning musta, punase ja kuldsega trikoloor. Kolmemõõtmeline reljeef väljendab mõtet, et Frankfurdi põhiseaduses esimest korda kirja pandud demokraatia aluspõhimõtted on ajatud. Mündi siseringil on veel kiri „PAULSKIRCHENVERFASSUNG 1849” („Püha Pauli kiriku põhiseadus 1849”) ja all käibelelaskmise aasta 2024, Saksamaa käibele laskva riigi kood D, vastava rahapaja tunnus (A, D, F, G või J) ning Berliinist pärit kunstniku Bodo Broschat initsiaalid. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 30 miljonit münti
22,00 €
Motiiv: Püha Aquino Thomase 750. surma-aastapäev
Kirjeldus: mündil on esiplaanil Püha Aquino Thomas, kes kannab dominiiklaste ordu liikmena selle ordu rõivaid. Vasakus käes hoiab ta oma olulisimat teost „Teoloogia summa” ja paremas kirjutussulge. Pühaku rinnal on kujutatud säravat päikest, mis sümboliseerib tema suurt tarkust. Mitmesugustest talle omistatud aunimetustest on kõige tuntum „Doctor Angelicus” (ingellik doktor), mis on kirjutatud kujutise alla ja mis ülistab tema hinge ja keha erakordset puhtust. Taustal vasakul on kujutatud liiliat, mis on kõlbelise puhtuse sümbol, ja Roccasecca Püha Thomase kirikut, mis on maailmas esimene Püha Aquino Thomase auks ehitatud pühakoda. Aquino Thomase kuulutas pühakuks paavst Johannes XXII 18. juulil 1323. Kujunduse ülaosas on kiri „CITTÀ DEL VATICANO”. Vasakul on aastaarv 1274 ja paremal 2024, mille all on rahapaja tunnus R ja autori nimi „A. CICCONI”. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 82 900 münti
Kirjeldus: mündil on esiplaanil Püha Aquino Thomas, kes kannab dominiiklaste ordu liikmena selle ordu rõivaid. Vasakus käes hoiab ta oma olulisimat teost „Teoloogia summa” ja paremas kirjutussulge. Pühaku rinnal on kujutatud säravat päikest, mis sümboliseerib tema suurt tarkust. Mitmesugustest talle omistatud aunimetustest on kõige tuntum „Doctor Angelicus” (ingellik doktor), mis on kirjutatud kujutise alla ja mis ülistab tema hinge ja keha erakordset puhtust. Taustal vasakul on kujutatud liiliat, mis on kõlbelise puhtuse sümbol, ja Roccasecca Püha Thomase kirikut, mis on maailmas esimene Püha Aquino Thomase auks ehitatud pühakoda. Aquino Thomase kuulutas pühakuks paavst Johannes XXII 18. juulil 1323. Kujunduse ülaosas on kiri „CITTÀ DEL VATICANO”. Vasakul on aastaarv 1274 ja paremal 2024, mille all on rahapaja tunnus R ja autori nimi „A. CICCONI”. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 82 900 münti
59,00 €
Motiiv: soome arhitektuur
Kirjeldus: mündil on nelja hoone siluetid. Hoonete tornid osutavad mündi keskpunkti poole. Hoonete siluettide vahel paiknevad diagonaalis nimed „GESELLIUS”, „LINDGREN” ja „SAARINEN”, käibelelaskva riigi tähis FI, rahapaja tunnus ja aastanumber 2024. Teksti ja hoonete siluettide paigutus mündi kettakujulisel pinnal meenutab kella sihverplaati. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 400 000 münti
Kirjeldus: mündil on nelja hoone siluetid. Hoonete tornid osutavad mündi keskpunkti poole. Hoonete siluettide vahel paiknevad diagonaalis nimed „GESELLIUS”, „LINDGREN” ja „SAARINEN”, käibelelaskva riigi tähis FI, rahapaja tunnus ja aastanumber 2024. Teksti ja hoonete siluettide paigutus mündi kettakujulisel pinnal meenutab kella sihverplaati. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 400 000 münti
10,00 €
Motiiv: Ghirlandaio 530. surma-aastapäev
Kirjeldus: mündi keskel on kujutatud palvetavat neitsi Maarjat, mis on detail Domenico Ghirlandaio maalist „Karjaste kummardamine”, mida hoitakse Firenzes Santa Trinità kiriku Sassetti kabelis. Vasakul on kiri „SAN MARINO” ja Rooma rahapaja tähis R, paremal on kiri „GHIRLANDAIO” ning aastaarvud 1494 ja 2024, allosas on autori Valerio de Seta initsiaalid (VdS). Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 56 000 münti
Kirjeldus: mündi keskel on kujutatud palvetavat neitsi Maarjat, mis on detail Domenico Ghirlandaio maalist „Karjaste kummardamine”, mida hoitakse Firenzes Santa Trinità kiriku Sassetti kabelis. Vasakul on kiri „SAN MARINO” ja Rooma rahapaja tähis R, paremal on kiri „GHIRLANDAIO” ning aastaarvud 1494 ja 2024, allosas on autori Valerio de Seta initsiaalid (VdS). Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 56 000 münti
65,00 €
Motiiv: Marko Marulići kauakestva vaimse pärandi 500. aastapäev
Kirjeldus: selle olulise aastapäeva tähtsuse rõhutamiseks kuulutas Horvaatia Vabariigi valitsus 2024. aasta Marko Marulići aastaks. Mündi rahvusliku külje keskne motiiv on horvaadi kirjaniku Marko Marulići (1450–1524) portree. Marko Marulić (Marul) sündis Splitis 1450. aastal ja temast sai Euroopa kristliku humanismi ja renessansiajastu eepika üks silmapaistvaid esindajaid. Marulić kirjutas peamiselt ladinakeelset proosat ja luulet, võttes eeskuju piiblist, kirikuisade filosoofilistest tekstidest ja antiigiklassikast. Oma suurteose, poeemi „Judita” kirjutas ta horvaadi keeles. Tegemist on esimese horvaadi keeles kirjutatud autoriteosega horvaadi kirjanduses ning selles on viiteid nii Vergiliuse tekstidele kui ka piiblile. Marulići tõeliselt renessanslik horvaadi, ladina ja itaalia kirjandustraditsioonide süntees andis tulemuseks meistriteose. Poeem sai valmis aastal 1501, kuid esimest korda avaldati see 20 aastat hiljem. Mündi servas on sõõrina kirjas ka käibelelaskva riigi kahetäheline kood HR (Horvaatia), käibelelaskmise aasta 2024 ja tekst „MARKO MARULIĆ”. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 200 000 münti
Kirjeldus: selle olulise aastapäeva tähtsuse rõhutamiseks kuulutas Horvaatia Vabariigi valitsus 2024. aasta Marko Marulići aastaks. Mündi rahvusliku külje keskne motiiv on horvaadi kirjaniku Marko Marulići (1450–1524) portree. Marko Marulić (Marul) sündis Splitis 1450. aastal ja temast sai Euroopa kristliku humanismi ja renessansiajastu eepika üks silmapaistvaid esindajaid. Marulić kirjutas peamiselt ladinakeelset proosat ja luulet, võttes eeskuju piiblist, kirikuisade filosoofilistest tekstidest ja antiigiklassikast. Oma suurteose, poeemi „Judita” kirjutas ta horvaadi keeles. Tegemist on esimese horvaadi keeles kirjutatud autoriteosega horvaadi kirjanduses ning selles on viiteid nii Vergiliuse tekstidele kui ka piiblile. Marulići tõeliselt renessanslik horvaadi, ladina ja itaalia kirjandustraditsioonide süntees andis tulemuseks meistriteose. Poeem sai valmis aastal 1501, kuid esimest korda avaldati see 20 aastat hiljem. Mündi servas on sõõrina kirjas ka käibelelaskva riigi kahetäheline kood HR (Horvaatia), käibelelaskmise aasta 2024 ja tekst „MARKO MARULIĆ”. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 200 000 münti
17,00 €
