Läti 2019 a 2€ juubelimünt - Tõusev päike

Hind:
10,00 €
Kogus: - +
Motiiv: tõusev päike

Kirjeldus: münt on pühendatud Läti vapi ajaloole ja sellel on kujutatud tõusev päike. See motiiv oli algselt ühel sõltumatu Läti sümboli kavandil, mille kujundas 1917. aastal kunstnik Ansis Cīrulis. Hiljem sai sellest üks Läti vapi põhielemente. Ansis Cīrulis oli tõusva päikese motiivi kasutanud ka varem, Läti püssimeeste märgi kujunduses ja muudes töödes. Pärast Läti Vabariigi asutamist 1918. aastal sisaldusid tõusva päikese motiivi variatsioonid kõigis uue riigi vapi kavandites. Läti vapp võeti ametlikult kasutusele 1921. aastal. Mündi kujutisel on näha tõusva päikese motiiv, mille keskel on stiliseeritud tähed B ja L (sõnade „Brīvā Latvija” (vaba Läti) algustähed). Samuti on kujutisel kiri „UZLĒCOŠĀ SAULE” (tõusev päike), käibelelaskva riigi nimi „LATVIJA” ja käibelelaskmise aasta 2019. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 307 000 münti

Emissiooni aeg: 2019. aasta kolmas kvartal.
Sarnased tooted
Motiiv: UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi objektid – Ávila vanalinn ja linnamüüritagused kirikud

Kirjeldus: Ávila linna keskaegne ilme on säilinud ehtsal ja puhtal kujul ning linna ümbritsev müür on Hispaania kõige paremini säilinud linnamüür. Mündi keskmes on kujutatud Ávila linnamüüri fragmenti. Ülaosas on sõna „ESPAÑA”, käibelelaskmise aasta 2019 ja rahapaja tunnus. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 1 miljon münti

Emissiooni aeg: veebruar 2019.

Avila on linn Hispaanias Castilla-Leóni autonoomses piirkonnas, Ávila provintsi halduskeskus.

Linnas on 2 500 meetri pikkune keskaegne linnamüür (ehitus algas aastal 1090). Müür ja Ávila vanalinn kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse (aastast 1985). Ringmüüris on 9 väravat ja 88 sakmelise pealmikuga poolümartorni kõrgusega 12-15 meetrit, müüriga piiratud pindala on 31 ha. Kaitserajatiste ansamblisse kuuluvad veel 12.-14. sajandil ehitatud katedraal, hulk kloostreid ja kirikuid
7,00 €
Motiiv: Vatikani Linnriigi asutamise 90. aastapäev

Kirjeldus: mündil on kujutatud paavst Pius XI (riigipea 1929. aastal) ja Lateraani basiilika Roomas. Üleval on poolkaares vasakult paremale käibelelaskva riigi nimi „STATO DELLA CITTÀ DEL VATICANO”. All on aastaarvud 1929 ja 2019 ning selle all on kunstniku nimi FUSCO. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 91 000 münti

Emissiooni aeg: märts 2019.
59,00 €
Motiiv: Leonardo da Vinci 500. surma-aastapäev

Kirjeldus: mündil kujutatakse fragmenti Leonardo da Vinci maalist „Dama con l’ermellino” („Daam hermeliiniga”, Krakówi rahvusmuuseum). Vasakul on kiri „LEONARDO”, kunstniku Maria Angela Cassoli initsiaalid MAC ja Itaalia Vabariigi tähis RI. Paremal on Rooma rahapaja tunnus R ja aastaarvud 1519-2019, mis on vastavalt Leonardo surma-aasta ja mündi käibelelaskmise aasta. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 3 miljonit münti

Emissiooni aeg: jaanuar 2019.
9,00 €
Motiiv: Andreas Kalvose 150. surma-aastapäev

Kirjeldus: Zákynthose saarel sündinud Andreas Kalvos (1792–1869) kuulub kõige olulisemate uuskreeka luuletajate hulka. Kalvos, kelles ühinesid suurepärane neoklassitsistlik haridus ja romantismi üllad ideaalid, väljendas arhailist ja rahva räägitavat kreeka keelt kombineerides ühtaegu nii oma aja revolutsioonilisi ideid kui ka oma isiklikku nägemust. Mündi rahvuslikul küljel on Andreas Kalvose portree. Piki mündi keskosa vasakut äärt on kiri „ANDREAS KALVOS 1792–1869”, mündi vermimisaasta ja Kreeka rahapaja palmikujuline tunnus; piki mündi keskosa paremat äärt on sõnad „KREEKA VABARIIK” (kreeka keeles). Samuti on mündi keskosas paremal kunstniku (George Stamatopoulos) monogramm. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 750 000 münti

Emissiooni aeg: juuni 2019.
7,00 €
Motiiv: Tartu Ülikooli 100. aastapäev

Kirjeldus: mündiga tähistatakse saja aasta möödumist Tartu Ülikooli kui esimese eestikeelse ülikooli asutamisest. Ülikool asutati 1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt ning see on üks vanimaid ülikoole Põhja- ja Ida-Euroopas. 1919. aastal sai sellest esimene eestikeelne ülikool. Mündil on kujutatud ülikooli peahoone motiivi. Samuti on kujutisel kiri „RAHVUSÜLIKOOL 100” ja „UNIVERSITAS TARTUENSIS”, aasta 1632, käibelelaskva riigi nimi „EESTI” ja käibelelaskmise aasta 2019. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 1 000 000 münti

Emissiooni aeg: november 2019.
5,00 €