Kunst ja usk. Aadama loomine. Vatikani 20 € 2023.a. vaskmünt
Hind:
69,00 €
Nimiväärtus: 20 €
Läbimõõt: 32 mm
Kaal: 15 g
Materjal: Vask
Tiraaź: 15 000 münti
Sarjale “Kunst ja usk” pühendatud 20-eurone vaskmünt on 2023. aastal pühandatud Michelangelo Aadama loomisele. Kunstnik Antonella Napolione reprodutseerib mündi tagaküljel üht maailma kõige kuulsamat ja tuntumat maali: Aadama loomine. Selle fresko maalis Michelangelo Buonarroti umbes 1511. aastal ja see on osa Sixtuse kabeli võlvist. Aadam, lamades maas, pöörab oma pilgu Looja poole, sirutades oma vasaku käe Tema poole. Pilve sees rippuv Jumal sirutab oma parema käe Aadama poole, andes talle elu.
Läbimõõt: 32 mm
Kaal: 15 g
Materjal: Vask
Tiraaź: 15 000 münti
Sarjale “Kunst ja usk” pühendatud 20-eurone vaskmünt on 2023. aastal pühandatud Michelangelo Aadama loomisele. Kunstnik Antonella Napolione reprodutseerib mündi tagaküljel üht maailma kõige kuulsamat ja tuntumat maali: Aadama loomine. Selle fresko maalis Michelangelo Buonarroti umbes 1511. aastal ja see on osa Sixtuse kabeli võlvist. Aadam, lamades maas, pöörab oma pilgu Looja poole, sirutades oma vasaku käe Tema poole. Pilve sees rippuv Jumal sirutab oma parema käe Aadama poole, andes talle elu.
Sarnased tooted
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Hephaistose seos Kaaludega tuleneb tema rollist sepajumalana. Meisterdades tuld, valmistas ta relvad, mida jumalad kasutavad õigluse kehtestamiseks, kuni õiglusejumalanna Dike'i kaaludeni, keda sageli peeti märgil kujutatud naiseks. Hephaestus on uuenduste jumal, kes taltsutab leekide kaost, et toota esemeid, millega tsivilisatsiooni korralda.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Hephaistose seos Kaaludega tuleneb tema rollist sepajumalana. Meisterdades tuld, valmistas ta relvad, mida jumalad kasutavad õigluse kehtestamiseks, kuni õiglusejumalanna Dike'i kaaludeni, keda sageli peeti märgil kujutatud naiseks. Hephaestus on uuenduste jumal, kes taltsutab leekide kaost, et toota esemeid, millega tsivilisatsiooni korralda.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
35,00 €
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Artemis on Amburi märgile omane tänaseni: kes on olümplaste seast ikkagi vibujumalanna, keda seostatakse metsade ja kentauri ürgse jõuga? Nagu tema vend Apollo, on Artemis tuliste noolte jumalanna, kes valgustab pimedust ja hävitab neid, kes teda solvavad, ning tema roll selles osakonnas võib olla isegi olulisem kui ta venna oma. Ambur on ka esimene märk ööst kui talve algusest, mis on seotud Artemise kui kuuvalgusejumalanna olemusega. Amburi seos Artemisega on seotud ka tema kultuse rivaalitsemisega ürgkristlusega: Ambur on tõe ja teadmiste märk ning Artemis on valguse kandja.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Artemis on Amburi märgile omane tänaseni: kes on olümplaste seast ikkagi vibujumalanna, keda seostatakse metsade ja kentauri ürgse jõuga? Nagu tema vend Apollo, on Artemis tuliste noolte jumalanna, kes valgustab pimedust ja hävitab neid, kes teda solvavad, ning tema roll selles osakonnas võib olla isegi olulisem kui ta venna oma. Ambur on ka esimene märk ööst kui talve algusest, mis on seotud Artemise kui kuuvalgusejumalanna olemusega. Amburi seos Artemisega on seotud ka tema kultuse rivaalitsemisega ürgkristlusega: Ambur on tõe ja teadmiste märk ning Artemis on valguse kandja.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
35,00 €
Nimiväärtus: 5 €
Läbimõõt: 28,5 mm
Kaal: 8,9 g
Vask: 99,9%
Kvaliteet: Special Uncirculated
Emiteerija: Austria
Vermitudkogus: 50 000
NB! Münt on ilma pakendita, soovi korral saab juurde osta kapsli.
Milleks rääkida, kui saab hoopis tantsida? Nii suhtlevad mesilased. Nende "vangutamistants" on suurepärane nähtus, millest ei saa kasu mitte ainult mesilased ise. Seda teevad ka teised elusolendid, sealhulgas inimesed, sest mesilased on meie ökosüsteemi oluline osa: nende heaolu on meie heaolu.
20. sajandi alguses äratas meemesilaste ebatavaline käitumine Viinis üles kasvanud käitumisteadlase Karl von Frischi (1886–1982) uudishimu. Teda huvitas viis, kuidas putukad vahel ringikujuliselt liiguvad ja kaheksakohalist „vangutamistantsu” esitavad. Aja jooksul avastas von Frisch, et seda tehes räägivad mesilased oma taru teistele liikmetele tantsukeelt, et näidata neile, kust nad õietolmu ja nektarit leida võivad. Kuigi teised teadlased selle algselt vaidlustasid, pälvis von Frischi teooria lõpuks 1973. aastal Nobeli preemia saavutuste eest võrdlevas käitumisfüsioloogias ja teedrajava töö eest putukatevahelises suhtluses. Sellest imelisest nähtusest ei saa kasu mitte ainult mesilased ise, vaid ka teised elusolendid, sealhulgas inimesed. Mesilased, metsmesilased ja kimalased on ökosüsteemi oluline osa: nende heaolu on meie heaolu.
Läbimõõt: 28,5 mm
Kaal: 8,9 g
Vask: 99,9%
Kvaliteet: Special Uncirculated
Emiteerija: Austria
Vermitudkogus: 50 000
NB! Münt on ilma pakendita, soovi korral saab juurde osta kapsli.
Milleks rääkida, kui saab hoopis tantsida? Nii suhtlevad mesilased. Nende "vangutamistants" on suurepärane nähtus, millest ei saa kasu mitte ainult mesilased ise. Seda teevad ka teised elusolendid, sealhulgas inimesed, sest mesilased on meie ökosüsteemi oluline osa: nende heaolu on meie heaolu.
20. sajandi alguses äratas meemesilaste ebatavaline käitumine Viinis üles kasvanud käitumisteadlase Karl von Frischi (1886–1982) uudishimu. Teda huvitas viis, kuidas putukad vahel ringikujuliselt liiguvad ja kaheksakohalist „vangutamistantsu” esitavad. Aja jooksul avastas von Frisch, et seda tehes räägivad mesilased oma taru teistele liikmetele tantsukeelt, et näidata neile, kust nad õietolmu ja nektarit leida võivad. Kuigi teised teadlased selle algselt vaidlustasid, pälvis von Frischi teooria lõpuks 1973. aastal Nobeli preemia saavutuste eest võrdlevas käitumisfüsioloogias ja teedrajava töö eest putukatevahelises suhtluses. Sellest imelisest nähtusest ei saa kasu mitte ainult mesilased ise, vaid ka teised elusolendid, sealhulgas inimesed. Mesilased, metsmesilased ja kimalased on ökosüsteemi oluline osa: nende heaolu on meie heaolu.
19,00 €
Nimiväärtuse: 5 €
Läbimõõt: 34 mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 40,000
Münt on ümmarguses plastkapslis,
Kuues münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.
Must-toonekurg kuulub Eestia I kategooria kaitsealuste liikide hulka ja ta on kantud Eesti punasesse raamatusse kui ohualdis liik.
Must-toonekurg on eksimatu linnuliik. Täiskasvanud linnul on peamiselt must sulestik valge alaosaga, pikkade korallpunaste jalgade ja pika terava nokaga. Nokk ja silmaümbrus on sama värvi kui sääred ning must sulestik on intensiivse rohekas-lilla läikega. Täiskasvanud kaaluvad umbes 2,4–3,2 kg. Must-toonekured on levinud enamikus Euroopas ja Aasias ning enamik Slovakkia metsaalasid on nende lindude pesitsuskohad. Tavaliselt pesitsevad nad küpsetes leht- ja segametsades, eelistades märgalade ja vooluveekogudega alasid, kus nad saavad toitu otsida. Nad valivad välja suured puud, millel on tugevad horisontaalsed oksad ning nad on pesitsuskohtade ja pesapuude suhtes väga truudused. Pesa aluse moodustavad jämedad oksad, sisemuses aga vooderdavad oksad, murutükid, samblikud ja sammal. Emane muneb kaks kuni neli muna. Mõlemad vanemad toidavad poegi pesapõrandale toidu tagasivooluga. Must-toonekured toituvad väiksematest kaladest, kahepaiksetest, putukatest, tigudest, pisiimetajatest ja pisilindudest. Talvitusaladele rändavad nad peamiselt augustis ja septembris. Slovakkias on must-toonekurg kaitsealune liik.
Esikülg:
Euro meenemündi esiküljel on kujutatud must-toonekurg, kes jahtib veekogul. Taamal on puu kurepesaga. Täiskasvanud toonekurge on kujutatud lendamas pesas oleva tibu poole, kandes nokas toitu. Üleval vasakul küljel on Slovakkia vapp ja selle kohal käibelelaskmise aasta „2023”. Paremal küljel on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe matriitsi vahele asetatud tähtedest „MK”. Parema serva ossa on kantud käibelelaskva riigi nimi "SLOVENSKO".
Tagaküljel on kujutatud lendu tõusvat must-toonekure. Sellest pildist paremal on üksteise kohal nimiväärtus "5" ja valuuta "EURO". Kujunduse alumises osas, kure jalgade kõrval, on stiliseeritud initsiaalid "MŠ", mis viitavad mündi kujundajale Marie Šeborovále. Alumises servas on sisse kirjutatud ja keskmise täpiga eraldatud must-toonekure slovakikeelsed ja teaduslikud nimetused: „BOCIAN ČIERNY” ja „CICONIA NIGRA”.
Läbimõõt: 34 mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 40,000
Münt on ümmarguses plastkapslis,
Kuues münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.
Must-toonekurg kuulub Eestia I kategooria kaitsealuste liikide hulka ja ta on kantud Eesti punasesse raamatusse kui ohualdis liik.
Must-toonekurg on eksimatu linnuliik. Täiskasvanud linnul on peamiselt must sulestik valge alaosaga, pikkade korallpunaste jalgade ja pika terava nokaga. Nokk ja silmaümbrus on sama värvi kui sääred ning must sulestik on intensiivse rohekas-lilla läikega. Täiskasvanud kaaluvad umbes 2,4–3,2 kg. Must-toonekured on levinud enamikus Euroopas ja Aasias ning enamik Slovakkia metsaalasid on nende lindude pesitsuskohad. Tavaliselt pesitsevad nad küpsetes leht- ja segametsades, eelistades märgalade ja vooluveekogudega alasid, kus nad saavad toitu otsida. Nad valivad välja suured puud, millel on tugevad horisontaalsed oksad ning nad on pesitsuskohtade ja pesapuude suhtes väga truudused. Pesa aluse moodustavad jämedad oksad, sisemuses aga vooderdavad oksad, murutükid, samblikud ja sammal. Emane muneb kaks kuni neli muna. Mõlemad vanemad toidavad poegi pesapõrandale toidu tagasivooluga. Must-toonekured toituvad väiksematest kaladest, kahepaiksetest, putukatest, tigudest, pisiimetajatest ja pisilindudest. Talvitusaladele rändavad nad peamiselt augustis ja septembris. Slovakkias on must-toonekurg kaitsealune liik.
Esikülg:
Euro meenemündi esiküljel on kujutatud must-toonekurg, kes jahtib veekogul. Taamal on puu kurepesaga. Täiskasvanud toonekurge on kujutatud lendamas pesas oleva tibu poole, kandes nokas toitu. Üleval vasakul küljel on Slovakkia vapp ja selle kohal käibelelaskmise aasta „2023”. Paremal küljel on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe matriitsi vahele asetatud tähtedest „MK”. Parema serva ossa on kantud käibelelaskva riigi nimi "SLOVENSKO".
Tagaküljel on kujutatud lendu tõusvat must-toonekure. Sellest pildist paremal on üksteise kohal nimiväärtus "5" ja valuuta "EURO". Kujunduse alumises osas, kure jalgade kõrval, on stiliseeritud initsiaalid "MŠ", mis viitavad mündi kujundajale Marie Šeborovále. Alumises servas on sisse kirjutatud ja keskmise täpiga eraldatud must-toonekure slovakikeelsed ja teaduslikud nimetused: „BOCIAN ČIERNY” ja „CICONIA NIGRA”.
14,90 €
Nimiväärtus: 25 $
Kaal: 5 untsi
Hõbe: 99,99%
Läbimõõt: 50 mm
Kvaliteet: antiikviimistlus. smartminting®
Tiraaź: 555 tk
Taj Mahal - suurepärane mausoleum, valmis 1648. aastal Indias Agras. Suurmogul Shah Jahan lasi selle meistriteose ehitada oma surnud naise Mumtaz Mahali auks, kes suri 1631. aastal. Nimi Taj Mahal, mis tähendab "palee kroon", on talle austusavaldus.
Ehitusperiood kestis 22 aastat. Hoone südamik, kuppel ja filigraansed minaretid on laotud kohapeal põletatud tellistest ning kaetud nii seest kui väljast helkivate valgete marmorplaatidega. See on kaunistatud paljude kaugete maade vääriskividega ja meelitab igal aastal ligi 5 miljonit külastajat.
Antiikviimistlusega eraldiseisev münt on selle eduka seeria juba 4. väljalase. Ülikõrge reljeef mõlemal küljel tõstab muljetavaldavalt esile hoone erilise arhitektuurse vormi. Esiküljel on hauakambri üksikasjad, tagaküljel aga sisevaade.
Nii nagu Taj Mahal on igavese armastuse monument, on see detailse viimistlusega münt ka numismaatiline ja hingrmatvalt kaunis kunstiteos.
Kaal: 5 untsi
Hõbe: 99,99%
Läbimõõt: 50 mm
Kvaliteet: antiikviimistlus. smartminting®
Tiraaź: 555 tk
Taj Mahal - suurepärane mausoleum, valmis 1648. aastal Indias Agras. Suurmogul Shah Jahan lasi selle meistriteose ehitada oma surnud naise Mumtaz Mahali auks, kes suri 1631. aastal. Nimi Taj Mahal, mis tähendab "palee kroon", on talle austusavaldus.
Ehitusperiood kestis 22 aastat. Hoone südamik, kuppel ja filigraansed minaretid on laotud kohapeal põletatud tellistest ning kaetud nii seest kui väljast helkivate valgete marmorplaatidega. See on kaunistatud paljude kaugete maade vääriskividega ja meelitab igal aastal ligi 5 miljonit külastajat.
Antiikviimistlusega eraldiseisev münt on selle eduka seeria juba 4. väljalase. Ülikõrge reljeef mõlemal küljel tõstab muljetavaldavalt esile hoone erilise arhitektuurse vormi. Esiküljel on hauakambri üksikasjad, tagaküljel aga sisevaade.
Nii nagu Taj Mahal on igavese armastuse monument, on see detailse viimistlusega münt ka numismaatiline ja hingrmatvalt kaunis kunstiteos.
589,00 €
