Itaalia 2025 a. 2€ juubelimünt - Juubeliaasta 2025
Hind:
7,00 €
Motiiv: juubel 2025
Kirjeldus: mündi keskel on kujutatud Püha Peetruse basiilika Püha Ust. Mündi ülaosas on poolringis kirjutatud „IUBILAEUM” ning allosas, samuti poolringis, vaheldumisi tühjad ja täidetud kalad, mis on kristluse sümbol ja moodustavad koos ladinakeelse kirjaga täisringi. Mündi vasakus servas on käibelelaskmise aasta 2025 ja Rooma rahapaja tunnus R. Paremas servas on Itaalia Vabariigi akronüüm RI ja kujunduse autori (Claudia Momoni) initsiaalid C.M.. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 3 miljonit münti
Kirjeldus: mündi keskel on kujutatud Püha Peetruse basiilika Püha Ust. Mündi ülaosas on poolringis kirjutatud „IUBILAEUM” ning allosas, samuti poolringis, vaheldumisi tühjad ja täidetud kalad, mis on kristluse sümbol ja moodustavad koos ladinakeelse kirjaga täisringi. Mündi vasakus servas on käibelelaskmise aasta 2025 ja Rooma rahapaja tunnus R. Paremas servas on Itaalia Vabariigi akronüüm RI ja kujunduse autori (Claudia Momoni) initsiaalid C.M.. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 3 miljonit münti
Sarnased tooted
Komplektis 5 rahapaja tähistusega mündid (A; G; D; J, F)
Motiiv: Saarimaa (Saarlandi) liidumaa
Kirjeldus: mündil on kujutatud Saarschleife jõekäänu Saari jõel. Kujutatud on lookleva jõe põhimotiivi, mis sümboliseerib mägist maastikku. Puusalud jõe ääres sümboliseerivad metsast maastikku maalilise Saarschleife ümber. Linnuperspektiiv näitab, et jõgi lookleb mägede vahel kaugusse. Kiri „Saarland” on paigutatud kujunduse alaossa, et mitte häirida maastiku rahulikkust ja valgust. Mündi ülemise osa vasakul pool on esitatud Frankfurdist pärit kunstniku Carsten Wolffi initsiaalid ja paremal pool täht X, mis hoiab kohta vastava rahapaja tunnusele (A, D, F, G või J). Mündi allosas on kiri „SAARLAND”, käibelelaskva riigi Saksamaa riigikood D ja käibelelaskmise aasta 2025. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 30 miljonit münti
Motiiv: Saarimaa (Saarlandi) liidumaa
Kirjeldus: mündil on kujutatud Saarschleife jõekäänu Saari jõel. Kujutatud on lookleva jõe põhimotiivi, mis sümboliseerib mägist maastikku. Puusalud jõe ääres sümboliseerivad metsast maastikku maalilise Saarschleife ümber. Linnuperspektiiv näitab, et jõgi lookleb mägede vahel kaugusse. Kiri „Saarland” on paigutatud kujunduse alaossa, et mitte häirida maastiku rahulikkust ja valgust. Mündi ülemise osa vasakul pool on esitatud Frankfurdist pärit kunstniku Carsten Wolffi initsiaalid ja paremal pool täht X, mis hoiab kohta vastava rahapaja tunnusele (A, D, F, G või J). Mündi allosas on kiri „SAARLAND”, käibelelaskva riigi Saksamaa riigikood D ja käibelelaskmise aasta 2025. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 30 miljonit münti
22,00 €
Motiiv: Soome-Rootsi kergejõustiku maavõistlus
Kirjeldus: mündil on kaks liikuvat jalga ja kaarjad katkendjooned, mis kujutavad jooksurada. Mündiga tähistatakse Soome-Rootsi kergejõustiku maavõistluse 100. aastapäeva, tähistades nii Soome sporditraditsiooni kui ka ürituse kollektiivset vaimu. Ülaosas on horisontaalselt aastaarv 2025. Vasakul keskel on rahapaja tunnus ja parema keskel tähed FI. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 204 000 münti
Soome-Rootsi rahvusvaheline kergejõustikuvõistlus ei ole mõeldud võistlevate sportlaste individuaalseks auhiilguseks. See keskendub kahe riigi ühinemisele ja spordi edendamisele igas vanuses inimestele. Rahvusvaheline kergejõustikuvõistlus jaguneb kaheks võistluseks: üks meestele ja teine naistele. Mõlema võistluse alad hõlmavad 100 m, 200 m, 400 m, 5000 m, 4x100 m teatejooksu, 400 m tõkkejooksu, kõrgushüpet, kaugushüpet, teivashüpet ja palju muud. Kümned tuhanded külastajad saavad igal aastal osa kahepäevasest vaatemängust, mis on naaberriikide ühise ajaloo ja vastastikuse austuse tähistamine.
Kirjeldus: mündil on kaks liikuvat jalga ja kaarjad katkendjooned, mis kujutavad jooksurada. Mündiga tähistatakse Soome-Rootsi kergejõustiku maavõistluse 100. aastapäeva, tähistades nii Soome sporditraditsiooni kui ka ürituse kollektiivset vaimu. Ülaosas on horisontaalselt aastaarv 2025. Vasakul keskel on rahapaja tunnus ja parema keskel tähed FI. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 204 000 münti
Soome-Rootsi rahvusvaheline kergejõustikuvõistlus ei ole mõeldud võistlevate sportlaste individuaalseks auhiilguseks. See keskendub kahe riigi ühinemisele ja spordi edendamisele igas vanuses inimestele. Rahvusvaheline kergejõustikuvõistlus jaguneb kaheks võistluseks: üks meestele ja teine naistele. Mõlema võistluse alad hõlmavad 100 m, 200 m, 400 m, 5000 m, 4x100 m teatejooksu, 400 m tõkkejooksu, kõrgushüpet, kaugushüpet, teivashüpet ja palju muud. Kümned tuhanded külastajad saavad igal aastal osa kahepäevasest vaatemängust, mis on naaberriikide ühise ajaloo ja vastastikuse austuse tähistamine.
12,00 €
Motiiv:
Emissiooni maht: 30 miljonit münti
Emissiooni maht: 30 miljonit münti
7,00 €
Motiiv: Leedu etnograafilised piirkonnad – Väike-Leedu
Kirjeldus: mündil on kujutatud vapikilpi, millel on esijalgadega oda hoidev põder ja selle kohal särav tuletorn. Mõlemal pool kilpi on purjelaevad (Kurenkahnid) ja allpool lindil Vydūnase tsitaat: „Spindulys esmi begalinės šviesos“ (Kiir on lõpmatu valguse olemus). Kujutist ümbritsevad kirjad „Lietuva“, „Mažoji Lietuva“ (Väike-Leedu), käibelelaskmise aasta 2025 ja paremal Leedu rahapaja tunnus. Mündi rahvusliku külje kujundas Rolandas Rimkūnas (Väike-Leedu piirkonna suure vapi autor on Arvydas Každailis). Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 500 000 münti
Kirjeldus: mündil on kujutatud vapikilpi, millel on esijalgadega oda hoidev põder ja selle kohal särav tuletorn. Mõlemal pool kilpi on purjelaevad (Kurenkahnid) ja allpool lindil Vydūnase tsitaat: „Spindulys esmi begalinės šviesos“ (Kiir on lõpmatu valguse olemus). Kujutist ümbritsevad kirjad „Lietuva“, „Mažoji Lietuva“ (Väike-Leedu), käibelelaskmise aasta 2025 ja paremal Leedu rahapaja tunnus. Mündi rahvusliku külje kujundas Rolandas Rimkūnas (Väike-Leedu piirkonna suure vapi autor on Arvydas Každailis). Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 500 000 münti
7,00 €
Motiiv: Horvaatia linnade sari – Pula – Areen
Kirjeldus: kujunduse keskne motiiv on Pula Areen (amfiteater), üks Horvaatia Vabariigi silmapaistvamaid muinsusmälestisi, mis on kujutatud vaadatuna Aadria mere poolt põhimotiivi all, et rõhutada Horvaatia ilmset Vahemere-äärset olemust. Areenist paremal on kujutatud 1930. aastatel ehitatud St. Anthony kirikut, mis on Pula linna panoraamvaate osa. Mündi servas on sõõrina kirjas ka käibele laskva riigi nimi „HRVATSKA“ (Horvaatia), käibelelaskmise aasta 2025 ja tekst „GRAD PULA-ARENA“ (Pula linn – Areen). Mündi rahvusliku külje kujundas skulptor Duje Botteri. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 200 000 münti
Kirjeldus: kujunduse keskne motiiv on Pula Areen (amfiteater), üks Horvaatia Vabariigi silmapaistvamaid muinsusmälestisi, mis on kujutatud vaadatuna Aadria mere poolt põhimotiivi all, et rõhutada Horvaatia ilmset Vahemere-äärset olemust. Areenist paremal on kujutatud 1930. aastatel ehitatud St. Anthony kirikut, mis on Pula linna panoraamvaate osa. Mündi servas on sõõrina kirjas ka käibele laskva riigi nimi „HRVATSKA“ (Horvaatia), käibelelaskmise aasta 2025 ja tekst „GRAD PULA-ARENA“ (Pula linn – Areen). Mündi rahvusliku külje kujundas skulptor Duje Botteri. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 200 000 münti
25,00 €
