Hispaania euromündkomplekt 2023.a. UNESCO Cáceres (5,88€)
Komplektis on kõik Hispaania käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€ 2021.a. pitseriga ehk Kuningas Felipe VI valitsusaja esimese aastakäigu mündid ning 2€ UNESCO Cáceres
Nummerdatud, välja antud kogus: 12 000 komplekti
1- ja 2-eurosel mündil kujutatakse kuningas Felipe VI.
10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Hispaania kirjanduse suurkuju Miguel de Cervantese portreed, kajastamaks kirjaniku ja tema teoste universaalsust.
1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse Santiago de Compostela katedraali, mis on üks romaani arhitektuuri pärleid ning maailma kuulsamaid palverännakute sihtkohti. Obradoiro monumentaalse barokkstiilis fassaadi rajamist alustati aastal 1667 Jose del Toro ja Domingo de Andrade juhendamisel. Ehitustööd viis lõpule Fernando Casas y Novoa 18. sajandil.
1- ja 2-eurosel mündil kujutatakse vaseajast (3000 eKr) pärinevat ristikujulist jumalakuju. See iseloomustab ilmekalt saare eelajaloolist kunsti ning osutab Küprose tähtsusele tsivilisatsiooni ja antiikaja südames.
10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Küreene kaupmeeste laeva, mis on pärit neljandast sajandist enne Kristust ning sümboliseerib Küprose meresõiduajalugu ja saare tähtsust kauplemiskeskusena.
1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse muflonit – Küprose metsikus looduses elavat mägilammast.
Tiraaz: 30 000 nummerdatud komplekti
Horvaatia euromüntide rahvuslikul küljel on neli erinevat kujundust, mille taustal on Horvaatia maleruudustik. Kõigil müntidel on ka Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
2-eurosel mündil on Horvaatia geograafiline kaart Horvaatia maleruudustiku taustal. Ivan Šivaki kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
2-eurose mündi servatekst: värsid kirjanik Ivan Gundulići näidendist „Dubravka”:„O LIJEPA O DRAGA O SLATKA SLOBODO” („Oh ilus, oh kallis, oh magus vabadus”).
1-eurose mündi on kujundanud Jagor Šunde, David Čemeljić ja Fran Zekan. Sellel kujutatakse nugist Horvaatia maleruudustiku taustal. Nugis on väike imetaja, kes andis oma nime riigi endisele vääringule – kunale. Mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
10, 20 ja 50-sendisel mündil on leiutaja ja inseneri Nikola Tesla portree. Tesla leiutatud trafot kasutati kõrgsagedus-vahelduvvoolu tootmiseks. Ivan Domagoj Račići kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
1, 2, ja5-sendisel mündil on glagoolitsa nurkkirjas tähed „HR”. Glagoolitsa kiri on vanim slaavi kiri ning seda kasutati Horvaatias kuni 19. sajandini. Maja Škripelj’ kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
Vatikani traditsiooniline väljaanne - krediitkaardi suurusel plastikkaardil 50sendine ringlemata kvaliteedis käibemünt 2023.a.
Viiendal seerial, mis lasti käibele 2017. aasta märtsis, kujutatakse Vatikani Linnriigi riigipea paavst Franciscuse vappi.
Tiraaź: 60 000 mündikaarti
Riik Austraalia
Nimiväärtus: 1 $
Metall: Vask / Nikkel
Kaal: 7,6 g
Läbimõõt: 25 (mm)
Kvaliteet: Unc
Kilepakendis. Kapsel (25 mm) vóimalik osta eraldi
Mündil on dateering 2024.
Esmakordselt kuningas Charles III mündiportree
Ajastu lõppedes võtab Austraalia seadusliku maksevahendi esiküljel koha Tema Majesteedi kuningas Charles III uus mündiportree. järgides sajanditevanust traditsiooni troonipärijana on Tema Majesteedi profiil vasakpoolne. vastupidises suunas kui tema eelkäija.
Kilepakendis
Nummerdatud, välja antud kogus: 10 000 komplekti
1- ja 2-eurosel mündil kujutatakse kuningas Felipe VI.
10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Hispaania kirjanduse suurkuju Miguel de Cervantese portreed, kajastamaks kirjaniku ja tema teoste universaalsust.
1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse Santiago de Compostela katedraali, mis on üks romaani arhitektuuri pärleid ning maailma kuulsamaid palverännakute sihtkohti. Obradoiro monumentaalse barokkstiilis fassaadi rajamist alustati aastal 1667 Jose del Toro ja Domingo de Andrade juhendamisel. Ehitustööd viis lõpule Fernando Casas y Novoa 18. sajandil.
