Hispaania 2024 a 2€ juubelimünt - Sevilla tunnustamine UNESCO maailmapärandi objektina

Motiiv: suurhertsog Guillaume II 175. surma-aastapäev

Kirjeldus: mündi vasakul poolel on kujutatud hobuse seljas oleva suurhertsogi Guillaume II kuju ja paremal poolel suurhertsog Henri profiilis portree, vaatamas vasakule. Ülaosas vasakul on poolkaares tekst „GROUSSHERZOGE VU LÉTZEBUERG” ja „GUILLAUME II 1792-1849”. Suurhertsog Henri portree all on käibelelaskmise aasta 2024 ja aastapäev 175. Kuna münte tootma hakkav rahapaja ei ole veel teada, saab rahapaja tunnuseid selleks ettenähtud kohas kohandada. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 200 000 münti

Motiiv: Frankfurdi põhiseaduse 175. aastapäev (tuntud ka kui Püha Pauli kiriku põhiseadus, mis oli esimene katse luua ühtne Saksa rahvusriik)

Kirjeldus: münt on temaatiliselt mitmekihiline. Esiplaanil on Püha Pauli kiriku kujutis koos riikliku põhiseadusliku kogu esindajatega. Taamal on kujutatud põhiseaduslikku dokumenti ja sulge, mis sümboliseerib Frankfurdi parlamendis saavutatud tulemust. Kujundust kroonivad ühtsust, õiglust ja vabadust kujutavad naisekujud ning musta, punase ja kuldsega trikoloor. Kolmemõõtmeline reljeef väljendab mõtet, et Frankfurdi põhiseaduses esimest korda kirja pandud demokraatia aluspõhimõtted on ajatud. Mündi siseringil on veel kiri „PAULSKIRCHENVERFASSUNG 1849” („Püha Pauli kiriku põhiseadus 1849”) ja all käibelelaskmise aasta 2024, Saksamaa käibele laskva riigi kood D, vastava rahapaja tunnus (A, D, F, G või J) ning Berliinist pärit kunstniku Bodo Broschat initsiaalid. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 30 miljonit münti

Motiiv: Eiffeli torn

Kirjeldus: 2024. aasta Pariisi olümpiamängude ootuses on Pariisi rahapaja andnud välja kaks münti Pariisi motiivide ja Prantsusmaa kultuuripärandi teemal. 100 aastat pärast 1924. aasta olümpiamänge korraldab Prantsusmaa pealinn taas suveolümpia. See on rahvusvaheline üritus, milleks tehtavad ettevalmistused on aasta-aastalt hoogustunud, kulmineerudes 2024. aastal. Sel puhul lastakse käibele kaks olümpiamängudele pühendatud kaheeurost mälestusmünti. Esimesel mündil on kujutatud Prantsusmaa kultuuriväärtuslikke ehitisi: Eiffeli torni ja Marseille’s asuvat Notre Dame de la Garde’i kirikut. Tagaplaanil võib näha polüneesia gardeenia õit, mis sümboliseerib Tahiti saart, kus toimuvad surfivõistlused. Eiffeli torni on kujutatud spordi auks sportivana. Sportivale tornile on lisatud punktiirjoonega käed, mis koosnevad 73 punktikesest, mis tähistavad olümpiamänge korraldavaid kommuune. Mündil on esitatud esimest korda üheskoos olümpia ja paraolümpia sümbolid, et tähistada sel viisil sündmuse kaasavust. Taustal paistvatele staadioniradadele on lisatud aastaarv, käibelelaskva riigi tähis RF ja rahapaja tunnus. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 24 miljonit münti

Motiiv: 150 aastat Penelope Delta sünnist

Kirjeldus: mündil on kujutatud Penelope Delta portree. Kujutise välisservas on kiri „ΠΗΝΕΛΟΠΗ ΔΕΛΤΑ 1874–194” („PENELOPE DELTA 1874-1941”) ja „ΕΛΛΗΝΙΚΗ ΔΗΜΟΚΡΑΤΙΑ” („KREEKA VABARIIK”). Vasakul on palmett (Kreeka rahapaja tunnus) ja paremal vermimisaasta. Penelope Delta oli kreeka lastekirjanduse alusepanija. Terved põlvkonnad kreeka lapsi on üles kasvanud tema raamatute seltsis ning need on endiselt populaarsed. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 750 000 münti

Motiiv:

Motiiv: 50 aastat demokraatia taastamisest Kreekas

Kirjeldus: mündil on kujutatud Kreeka parlamendihoonet, mille ümber on kiri „50 ΧΡΟΝΙΑ ΑΠΟ ΤΗ ΜΕΤΑΠΟΛΙΤΕΥΣΗ” („50 AASTAT DEMOKRAATIA TAASTAMISEST KREEKAS”) ja „ΕΛΛΗΝΙΚΗ ΔΗΜΟΚΡΑΤΙΑ” („KREEKA VABARIIK”). Mündi allosas on palmett (Kreeka rahapaja tunnus). Pärast seitset aastat diktatuuri kukutati Kreekas 24. juulil 1974 kolonelide hunta. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 750 000 münti