Frankenstein ehk tänapäeva Prometheus" 200 aastat Mary Shelley romaani ilmumisest - Tokelau 1$ 2018.a. 3 kullatud värvitrükis mündist komplekt
Hind:
115,00 €
Nimiväärtus: 1 $ (Tokelau)
Kaal: 3 x 26 g
Läbimõõt: 40 mm
Kvaliteet: Prooflike
Materjal: vasek kaetud 24- karaadise kullaga
Tiraaź: 5 000 komplekti
Kolmest kullatud mündist koosnev komplekt on pühendatud Mary Shelley teose ilmumise 200. sünnipäevale.
"Frankenstein ehk tänapäeva Prometheus" (originaalpealkirjaga "Frankenstein; or, The Modern Prometheus") on Mary Shelley 1818. aastal kirjutatud romaan.
Romaani nimitegelane on arst Victor Frankenstein, kes valmistab koletise. Eesti keeles on "Frankenstein ehk Moodne Prometheus" ilmunud korduvalt Boris Kaburi tõlkes ning Malvina G. Vogeli mugandusena Jana Linnarti tõlkes
Kaal: 3 x 26 g
Läbimõõt: 40 mm
Kvaliteet: Prooflike
Materjal: vasek kaetud 24- karaadise kullaga
Tiraaź: 5 000 komplekti
Kolmest kullatud mündist koosnev komplekt on pühendatud Mary Shelley teose ilmumise 200. sünnipäevale.
"Frankenstein ehk tänapäeva Prometheus" (originaalpealkirjaga "Frankenstein; or, The Modern Prometheus") on Mary Shelley 1818. aastal kirjutatud romaan.
Romaani nimitegelane on arst Victor Frankenstein, kes valmistab koletise. Eesti keeles on "Frankenstein ehk Moodne Prometheus" ilmunud korduvalt Boris Kaburi tõlkes ning Malvina G. Vogeli mugandusena Jana Linnarti tõlkes
Sarnased tooted
Nimiväärtuse: 5 €
Läbimõõt: 34mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 45,000
Münt on ümmarguses plastkapslis,
Esimene münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.
Mesilased on sotsiaalsed putukas, keda iseloomustab tööjaotus, kollektiivne hoolitsus oma järglaste eest ning võime kolooniate termoregulatsiooni ja varude kogumise kaudu ebasoodsad perioodid üle elada.
Mündi esiküljel on kujutatud kolm mesilast kärjel, mille alumine parempoolne osa on kaetud Slovakkia vapiga. Samuti on märgitud emiteeriva riigi nimi “SLOVENSKO”, mündi väljalaskeaasta, Kremnica rahapaja märk, mis koosneb tähtedest “MK” ja täht “KL” (mündi kujundaja Karol Lichko initsiaalid)
Tagaküljel on kujutatud kahte lille, millest suuremal on ka mesilane. Mündi nimiväärtus on näidatud ülaosas. Allpool - mündi teema - “včela medonosná” (“meemesilane”).
Läbimõõt: 34mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 45,000
Münt on ümmarguses plastkapslis,
Esimene münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.
Mesilased on sotsiaalsed putukas, keda iseloomustab tööjaotus, kollektiivne hoolitsus oma järglaste eest ning võime kolooniate termoregulatsiooni ja varude kogumise kaudu ebasoodsad perioodid üle elada.
Mündi esiküljel on kujutatud kolm mesilast kärjel, mille alumine parempoolne osa on kaetud Slovakkia vapiga. Samuti on märgitud emiteeriva riigi nimi “SLOVENSKO”, mündi väljalaskeaasta, Kremnica rahapaja märk, mis koosneb tähtedest “MK” ja täht “KL” (mündi kujundaja Karol Lichko initsiaalid)
Tagaküljel on kujutatud kahte lille, millest suuremal on ka mesilane. Mündi nimiväärtus on näidatud ülaosas. Allpool - mündi teema - “včela medonosná” (“meemesilane”).
14,90 €
Nimiväärtus: 5£
Kaal: 28.28 g
Kläbimõõt: 38.61 mm
Metall: vase ja nikli sulam
Riigi ühe võimsama dünastia vapiloomade seeria esikmünt on pakendatud temaatilisse voldikusse.
Anne Boleyni ja enne teda Aragóni Katherine'i vspilooma Seymouri Panteri kinkis oma kolmandake abikaasale Jane Seymourile hierarhias edasi Henry VIII. Kuigi vapilooma on kujutatud metsikuna, suust ja kõrvadest leeke väljaheitvana, sümboliseeris Seymour Panther rahumeelset ja armastavat liitu kuninga ja abikaasa vahel, milles sündis neile troonipärijaks väga oodatud poeglaps.
Kaal: 28.28 g
Kläbimõõt: 38.61 mm
Metall: vase ja nikli sulam
Riigi ühe võimsama dünastia vapiloomade seeria esikmünt on pakendatud temaatilisse voldikusse.
Anne Boleyni ja enne teda Aragóni Katherine'i vspilooma Seymouri Panteri kinkis oma kolmandake abikaasale Jane Seymourile hierarhias edasi Henry VIII. Kuigi vapilooma on kujutatud metsikuna, suust ja kõrvadest leeke väljaheitvana, sümboliseeris Seymour Panther rahumeelset ja armastavat liitu kuninga ja abikaasa vahel, milles sündis neile troonipärijaks väga oodatud poeglaps.
25,00 €
Nimiväärtuse: 5 €
Läbimõõt: 34 mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 35,000
Münt on ümmarguses plastkapslis,
Kolmas münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.
Esikülg:
Selle euro meenemündi esiküljel on kujutatud Tatra mägikitse, seismas kaljul seisvat millel kasvavad mitmed Slovakkia seaduste alusel kaitstud edelweissi lilled. Kujunduse paremas alanurgas, Slovakkia vapi kohal on käibelelasknud riigi nimi „SLOVENSKO” ja sellest paremal käibelelaskmise aasta „2022”. Ülemises osas on nimiväärtus ja valuuta "5 eurot". Vasaku serva kõrval on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe matriitsi vahele asetatud tähtedest MK ja stiliseeritud tähtedest KL, mis viitavad mündi kujundajale Karol Ličkole.
Tagurpidi:
Tagaküljel on Tatra mägikitse pea ja ülakeha, mille pea poolitab kivise mäeaheliku taustal. Seemisnaha slovakikeelsed ja teaduslikud nimetused on kantud kolmele reale, kusjuures seemisnahast vasakul on „KAMZÍK VRCHOVSKÝ TATRANSKÝ” ja paremal pool „RUPICAPRA RUPICAPRA TATRICA”.
Nii nagu Tatrad on Slovakkia sümboliks, on kitsd Tatrate sümboliks. Tatra mäeahelikud kuuluvad maailma väikseimate alpiahelike hulka ja on ilmselt sobivad paigad turvaliselt elamiseks nii tähelepanuväärsele olendile nagu mägikits Pole juhus, et nii Slovakkia kui Poola Tatra rahvusparkide logodel on mägikits. Tatra sügavad orud, kivised seljad, teravad tipud ja mägijärved on olnud seemisnaha häll ja haud aastatuhandeid. Tatra mägikitsed on üks vähestest elavatest lülidest viimase jääajaga, mille populatsiooni eksperdid nimetavad jääaja reliktiks. Tatra mägikits elab sotsiaalse eluviisiga karjades. Mõnes karjas on rohkem kui 50 isendit. Tatrate Slovakkia ja Poola pool asuvate m'gikitsede populatsioon on praegu umbes 1400. Tatra mägikits ehk Rupicapra rupicapra tatrica klassifitseeriti 1971. aastal eraldi alamliigina (autor Milič Blahout). Slovakkias leidub puhast Tatra mägikitsesid ainult Kõrg-Tatrates, Lääne-Tatrates ja Belianske Tatrates. Mägikits on kultuuriväärtus, nii Tatrate kui ka Slovakkia kui terviku sümbol. Äärmiselt oluline on hoida nende Tatra elupaiku võimalikult häirimatuna ning käituda seal viibides vastutustundlikult ja lugupidavalt.
Läbimõõt: 34 mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 35,000
Münt on ümmarguses plastkapslis,
Kolmas münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.
Esikülg:
Selle euro meenemündi esiküljel on kujutatud Tatra mägikitse, seismas kaljul seisvat millel kasvavad mitmed Slovakkia seaduste alusel kaitstud edelweissi lilled. Kujunduse paremas alanurgas, Slovakkia vapi kohal on käibelelasknud riigi nimi „SLOVENSKO” ja sellest paremal käibelelaskmise aasta „2022”. Ülemises osas on nimiväärtus ja valuuta "5 eurot". Vasaku serva kõrval on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe matriitsi vahele asetatud tähtedest MK ja stiliseeritud tähtedest KL, mis viitavad mündi kujundajale Karol Ličkole.
Tagurpidi:
Tagaküljel on Tatra mägikitse pea ja ülakeha, mille pea poolitab kivise mäeaheliku taustal. Seemisnaha slovakikeelsed ja teaduslikud nimetused on kantud kolmele reale, kusjuures seemisnahast vasakul on „KAMZÍK VRCHOVSKÝ TATRANSKÝ” ja paremal pool „RUPICAPRA RUPICAPRA TATRICA”.
Nii nagu Tatrad on Slovakkia sümboliks, on kitsd Tatrate sümboliks. Tatra mäeahelikud kuuluvad maailma väikseimate alpiahelike hulka ja on ilmselt sobivad paigad turvaliselt elamiseks nii tähelepanuväärsele olendile nagu mägikits Pole juhus, et nii Slovakkia kui Poola Tatra rahvusparkide logodel on mägikits. Tatra sügavad orud, kivised seljad, teravad tipud ja mägijärved on olnud seemisnaha häll ja haud aastatuhandeid. Tatra mägikitsed on üks vähestest elavatest lülidest viimase jääajaga, mille populatsiooni eksperdid nimetavad jääaja reliktiks. Tatra mägikits elab sotsiaalse eluviisiga karjades. Mõnes karjas on rohkem kui 50 isendit. Tatrate Slovakkia ja Poola pool asuvate m'gikitsede populatsioon on praegu umbes 1400. Tatra mägikits ehk Rupicapra rupicapra tatrica klassifitseeriti 1971. aastal eraldi alamliigina (autor Milič Blahout). Slovakkias leidub puhast Tatra mägikitsesid ainult Kõrg-Tatrates, Lääne-Tatrates ja Belianske Tatrates. Mägikits on kultuuriväärtus, nii Tatrate kui ka Slovakkia kui terviku sümbol. Äärmiselt oluline on hoida nende Tatra elupaiku võimalikult häirimatuna ning käituda seal viibides vastutustundlikult ja lugupidavalt.
14,90 €
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Artemis on Amburi märgile omane tänaseni: kes on olümplaste seast ikkagi vibujumalanna, keda seostatakse metsade ja kentauri ürgse jõuga? Nagu tema vend Apollo, on Artemis tuliste noolte jumalanna, kes valgustab pimedust ja hävitab neid, kes teda solvavad, ning tema roll selles osakonnas võib olla isegi olulisem kui ta venna oma. Ambur on ka esimene märk ööst kui talve algusest, mis on seotud Artemise kui kuuvalgusejumalanna olemusega. Amburi seos Artemisega on seotud ka tema kultuse rivaalitsemisega ürgkristlusega: Ambur on tõe ja teadmiste märk ning Artemis on valguse kandja.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Artemis on Amburi märgile omane tänaseni: kes on olümplaste seast ikkagi vibujumalanna, keda seostatakse metsade ja kentauri ürgse jõuga? Nagu tema vend Apollo, on Artemis tuliste noolte jumalanna, kes valgustab pimedust ja hävitab neid, kes teda solvavad, ning tema roll selles osakonnas võib olla isegi olulisem kui ta venna oma. Ambur on ka esimene märk ööst kui talve algusest, mis on seotud Artemise kui kuuvalgusejumalanna olemusega. Amburi seos Artemisega on seotud ka tema kultuse rivaalitsemisega ürgkristlusega: Ambur on tõe ja teadmiste märk ning Artemis on valguse kandja.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
35,00 €
Nimiväärtuse: 5 €
Läbimõõt: 34mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 45,000
Münt on ümmarguses plastkapslis,
Kaheksasmünt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.
Esikülg:
Esiküljel on kujutatud looduskeskkonnas isane metsis koos selle liigi emaslinnuga kujunduse all paremal. Taamal on okaspuud ja püstine, killustunud puutüvi. Kujunduse paremal küljel, mündi nimiväärtuse ja vääringu all: "5 EURO" on Slovakkia vapp. Ülemises servas on käibele lasknud riigi nimi ja käibelelaskmise aasta: "SLOVENSKO 2024". Paremal serval on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe matriitsi vahele asetatud tähtedest MK.
Tagurpidi:
Tagaküljel domineerib oksal isase metsise kujutis. Liigi slovakikeelne nimi „HLUCHÁŇ HÔRNY” on kantud joonise alumisse serva, teaduslik nimetus „TETRAO UROGALLUS” aga vasakpoolses ülaservas. Metsisest paremal on käbiga männioksa ots, mille kõrval on stiliseeritud tähed ‘TL’, mis viitavad mündi kujundajale Tomáš Lamačile.
Metsis on Slovakkia üks suurimaid linnuliike. Isaslind on must, välja arvatud sinakasroheline metallik läige rinnal ja kastanipruunid tiivad, mille vööril on valge laik. Noka all olevad suled on piklikud ja väljaulatuvad ning kummagi silma kohal on helepunane nahalaik. Suhteliselt pikkadel mustadel sabasulgedel on valkjad laigud ja need laienevad otsast. Emaslind on tavalisem, kastanpruuni laigulise sulestiku ja märgatava roostevärvi rinnalaikuga. Pojad on välimuselt kanaga sarnased, ehkki mõnevõrra vähem väljendunud laigulisusega. Slovakkias leidub emetsist okas- ja segametsades 600–1550 meetri kõrgusel merepinnast. Liik õitseb hajusalt vanades ürgsetes mägimetsades. Metsis pesitseb maapinnal, madalas lohus, mis on vooderdatud kuivade lehtede, okste ja rohuliblede või männiokastega. Munemine toimub aprillis-mais, tavaliselt muneb kana kuus kuni üheksa kollakaspruuni täpilist muna. Talvel ja varakevadel toitub läänemets peaaegu täielikult männi okastest, võrsetest ja pungadest, suvel aga laieneb tema toitumine erinevatele marjadele ja taimelehtedele ning lisaks peamiselt putukatest koosnevale loomsele komponendile. Metsis on üksildane olend, välja arvatud siis, kui kaks sugupoolt paaritumishooajal kokku saavad. Kurameerimise ajal pooseerib kukk end ülestõstetud ja lehvitatud sabasulgedega, püstise kaela ja taeva poole suunatud nokaga. Lääne-metsis on Slovakkias kaitsealune liik.
Läbimõõt: 34mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 45,000
Münt on ümmarguses plastkapslis,
Kaheksasmünt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.
Esikülg:
Esiküljel on kujutatud looduskeskkonnas isane metsis koos selle liigi emaslinnuga kujunduse all paremal. Taamal on okaspuud ja püstine, killustunud puutüvi. Kujunduse paremal küljel, mündi nimiväärtuse ja vääringu all: "5 EURO" on Slovakkia vapp. Ülemises servas on käibele lasknud riigi nimi ja käibelelaskmise aasta: "SLOVENSKO 2024". Paremal serval on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe matriitsi vahele asetatud tähtedest MK.
Tagurpidi:
Tagaküljel domineerib oksal isase metsise kujutis. Liigi slovakikeelne nimi „HLUCHÁŇ HÔRNY” on kantud joonise alumisse serva, teaduslik nimetus „TETRAO UROGALLUS” aga vasakpoolses ülaservas. Metsisest paremal on käbiga männioksa ots, mille kõrval on stiliseeritud tähed ‘TL’, mis viitavad mündi kujundajale Tomáš Lamačile.
Metsis on Slovakkia üks suurimaid linnuliike. Isaslind on must, välja arvatud sinakasroheline metallik läige rinnal ja kastanipruunid tiivad, mille vööril on valge laik. Noka all olevad suled on piklikud ja väljaulatuvad ning kummagi silma kohal on helepunane nahalaik. Suhteliselt pikkadel mustadel sabasulgedel on valkjad laigud ja need laienevad otsast. Emaslind on tavalisem, kastanpruuni laigulise sulestiku ja märgatava roostevärvi rinnalaikuga. Pojad on välimuselt kanaga sarnased, ehkki mõnevõrra vähem väljendunud laigulisusega. Slovakkias leidub emetsist okas- ja segametsades 600–1550 meetri kõrgusel merepinnast. Liik õitseb hajusalt vanades ürgsetes mägimetsades. Metsis pesitseb maapinnal, madalas lohus, mis on vooderdatud kuivade lehtede, okste ja rohuliblede või männiokastega. Munemine toimub aprillis-mais, tavaliselt muneb kana kuus kuni üheksa kollakaspruuni täpilist muna. Talvel ja varakevadel toitub läänemets peaaegu täielikult männi okastest, võrsetest ja pungadest, suvel aga laieneb tema toitumine erinevatele marjadele ja taimelehtedele ning lisaks peamiselt putukatest koosnevale loomsele komponendile. Metsis on üksildane olend, välja arvatud siis, kui kaks sugupoolt paaritumishooajal kokku saavad. Kurameerimise ajal pooseerib kukk end ülestõstetud ja lehvitatud sabasulgedega, püstise kaela ja taeva poole suunatud nokaga. Lääne-metsis on Slovakkias kaitsealune liik.
14,90 €
