Asteegid - Samoa 25 $ 2021.a antiikviimistlusega 1 kilone 99,9% hõbemünt

Hind:
2149,00 €
Kogus: - +

Kaal: 1000 g (1 kilo)
Hõbe: 99,9%
Läbimõõt: 100 mm
Nimiväärtus: 25 $
Antiikviimistlus
Tiraaź: 199 tk

Suurepärase kvaliteediga ja rohkete detialidega hõbemünt äratab taas ellu asteekide kalendri saladused, luues muljetavaldava 3D efekti.

Kollektsioon

Kaal: 1000 g (1 kilo)
Hõbe: 99,9%
Läbimõõt: 100 mm
Nimiväärtus: 25 $
Antiikviimistlus
Tiraaź: 199 tk

Suurepärase kvaliteediga ja rohkete detialidega hõbemünt äratab taas ellu Vana-Egiptuse, luues muljetavaldava 3D efekti.

2199,00 €
Sarnased tooted

Kaal: 8,0 g
Hõbe: 80%
Nimiväärtus: 5 €
Kvaliteet: Bu (Brilliant Uncirculated)
Vermitud kogus: 325 000

Blisterpakend

19,00 €
Nimiväärtus: 10 €
Kaal: 22,2 g
Hõbe; 90 %
Läbimõõt: 37 mm
Tiraaź: 3000

Alates 2007. Aastast annab Monnaie de Paris välja seeriat müntidest, mis on pühendatud UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektidele.

Hõbemündi esiküljel on kujutatud Olümpia arheoloogilist kultuskohta oma sammastega, iidsete monumentide säilmeid. Olümpiamängude sünnikohast lõõmab olümpiatule leek. Olümpiajumalannat läidab olümpiatule abil oma tõrvikut. Mündi tagaküljel olevad geomeetrilised kujundid meenutavad kuulsat Kreeka amfiteatrit mis oli ühtlasi ka esimene olümpiastaadion, kus antiikajal mänge korraldati.

Olümpia on Kreekas Peloponnesosel Elises asuv kultuskoht, kus peeti igal neljandal aastal Zeusi auks ülekreekalisi olümpiamänge, mida korraldati alates aastast 776 eKr.

UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised. Maailmapärandi nimekirja koostamine sai alguse Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioonist, mis võeti vastu UNESCO peakonverentsil Pariisis 16. novembril 1972.

Seisuga 10. juuli 2019 kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja 1121 objekti
95,00 €

Kaal: 17,5 g
Hõbe: 99,9%
Läbimõõr: 50 mm
Nimiväärtus: 500 Fr
Tiraaź: 300 tk

“Ohakalinnu Madonna”on Raphaeli maal, mis on maalitud aastatel 1505–1506 Firenze perioodil.

Maalil ”Ohakalinnu Madonna" on kujutatud Neitsi Maarja, Jeesuslaps ja Ristija Johannes, andes talle ohakalinnu, mis on Päästja kohutavate katsumuste sümbol.

Pildil kujutas kunstnik Maarjat koos beebide Kristuse ja Ristija Johannesega, moodustades korrapärase kolmnurga. Madonna on noor ja ilus, nagu paljudel teistel Raphaeli maalidel. Tema hommikumantli punane värv sümboliseerib Kristuse kirge, sinine - kirikut. Tarkust sümboliseeriv tema kätes olev raamat ilmub tavaliselt troonil istuva Maarja piltidena, kuid sel juhul on tema troon tavaline kivi. Kristuse käsi ulatub Johannese käes istuva ohakalinnuni. Kogu kolmainsust raamistab harmooniliselt detailne maastik.

Ohakalind kui sümbol – ohakalind armastab süüa ohakaid ja okkaid, ja et kõiki okkalisi taimi seostati Kristuse okaskrooniga, siis sai ohakalind Kristuse kannatuse sümboliks. Esineb piltidel sageli koos Jeesuslapsega, mis vihjab seosele tema lihakssaamise ja kannatuse vahel

129,00 €

Nimiväärtus: 5$
Hõbe: 99.9 %
Kaal: 16,81 g
Kvaliteet: Proof
Tiraaź: 499 münti

Võre ja roosidega muna on ehtemuna, üks viiekümnekahest keiserlikust lihavõttemunast, mille Carl Faberge firma valmistas Vene keiserlikule perekonnale. Muna loodi Nikolai II soovil 1907. aastal kingituseks oma abikaasale Alexandra Fjodorovnale Tsaar Aleksei III sünniaastapäeval. Praegu asub see Ameerika Ühendriikide Waltersi kunstimuuseumis.

Kuldmuna on kaetud kahvatu rohelise emailiga ning kaunistatud teemantvõre ja matt-, hele- ja tumeroosa emailiga kaetud smaragdroheliste lehtedega roosinuppudega. Muna ülaosas ja all on kaunistuseks suured teemandid. Alumisel teemandil on kiri "1907". Eeldatavasti oli ülemisel teemandil monogramm, mida pole tänapäevani säilinud.

129,00 €

Emiteerija: Salomoni saared
Hõbe: 99,9%
Kaal: 50 g
Läbimõõt: 70 mm
Kvaliteet: Proof
Nimiväärtus: 5 $
Tiraaź: 2021 tk

Uudses "plato" vermimistehnikas värvitrükiga münt on pühandatud kuulasle Klondike kullapalaviku aastapäevale.

16. augustil 1896. aastal avastasid Yukoni Klondike'i piirkonna kaevurid kohalikust jõesängist kulda. Uudised leiust jõudsid järgneval aastal Seattle'isse ja San Franciscosse, mis vallandas suure kullapalaviku ning õnneotsijate sissetulva Yukonisse.
George Carmack ning tema naisevend Skookum Jim ei suutnud oma õnne uskuda, kui nad avastasid kohaliku Bonanza jõe harujõest suures koguses kulda. Peagi levisid uudised ka teiste Yukoni kaevuriteni ning augusti lõpuks oli Bonanza jõe kaldad õnneotsijaid täis, kes endale sealsete maatükikeste kaevanduslubasid ostsid. Kuna leid oli suur, mõistsid kõik, et piirkond peab olema väärtuslikust metallist rikkalik. Kui jõed järgmisel aastal lahti sulasid, levis uudis leiust ka Ameerikasse, kus see põhjustas üüratu huvi.

195,00 €