Läti euromündikomplekt 2025.a. Sēlija ajalooline ja etnograafiline piirkond (5,88€)

Komplektis on kõik Malta käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€ 2024.a. pitseriga ja lisaks 2€ juubelimünt Malta Cittadella (Gozo)
Tiraaź: 10 000 komplekti

1- ja 2-eurosel mündil kujutatakse Malta ordu embleemi. Aastatel 1530–1798, mil ordu valitses Maltal, hakati kaheksatipulist risti seostama saarega ning tänapäeval nimetatakse seda sageli Malta ristiks.

10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Malta sümbolit kilpi, millel on vapikujuline Malta lipp. Kilbi kohal asetseb linnriigi tunnus ehk kroon, mis sümboliseerib Malta kindlusi. Kilpi ümbritsevad vasakult poolt oliivipuu oks ning paremalt palmioks. Mõlemad on Maltaga seotud traditsioonilised rahusümbolid. Oksad moodustavad pärja, mille paelale on kirjutatud sõnad „Repubblika ta' Malta” (Malta Vabariik).

1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse umbes 3600 aastat eKr mereäärsele kõrgendikule ehitatud Mnajdra eelajaloolise templi altarit.

Tiraaz 10 000 komplekti

San Marno ühines € ühisrahaga 2002.a. 2017. aastal täitus € ühisraha kasutuselevõtust San Marinos 15 aastat ja San Marino otsustas võtta kasutusele uue kujundusega mündid. Kujunduse autor Arno Ludwig.
Komplektis on kõik San Marino 2026.a. pitseriga uue kujundusega käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€

Nimi "San Marino" tähendab itaalia keeles "Püha Marinust". Püha Marinus oli traditsiooni järgi riigi rajaja

Piltmotiivid müntidel:
2 € - mündil kujutatakse fragmenti Giovan Battista Urbinelli maalilt, mis kujutab Püha Marinust.
1 € mündil kujutatakse Cesta torni
50 senti - mündil kujutatakse fragmenti Emilio Retrosi maalilt, mis kujutab Püha Marinust
20 senti - mündil kujutatakse Monte Titano mäge kolme torniga
10 senti - mündil kujutatakse Püha Franciscuse kirikut
5 senti - mündil kujutatakse Püha Quirinuse kirikut
2 senti - mündil kujutatakse linnaväravad
1 senti - mündil kujutatakse San Marino Vabariigi vappi

Tiraaź: 11 000 komplekti

Madalmaade komplektis on 2023. a. pitseriga käibemündid 1 sendist 2 €
Tiraaź: 11 500 komplekti.

2014. aastal ringlusse lastud teine seeria kujutab kuningas Willem-Alexanderi portreed ja müntidele on graveeritud sõnad „Willem-Alexander Koning der Nederlander” (Madalmaade kuningas).

Teise seeria 2 € müntidel kujutatakse kuningas Willem-Alexanderi portreed kirjaga „Willem-Alexander Koning der Nederlanden" (Madalmaade kuningas). Kummalgi pool väljalaskeaastat paiknevad rahapaja tunnused. Mõlema seeria 2-eurose mündi servatekst: GOD * ZIJ * MET * ONS * (Jumal olgu meiega).

1 € kujutatakse kuningas Willem-Alexanderi portreed kirjaga „Willem-Alexander Koning der Nederlanden" (Madalmaade kuningas). Kummalgi pool väljalaskeaastat paiknevad rahapaja tunnused.
Teise seeria müntidel on kuningas Willem-Alexanderi portree kohal sõnad „Willem-Alexander Koning der Nederlanden” (Madalmaade kuningas). Kummalgi pool väljalaskeaastat paiknevad rahapaja tunnused.

1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-sendistel müntidel on kuningas Willem-Alexanderi portree kohal sõnad „Willem-Alexander Koning der Nederlanden” (Madalmaade kuningas). Kummalgi pool väljalaskeaastat paiknevad rahapaja tunnused.

Komplektis on kõik Horvaatia 2023.a. käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€
Kilepakend

Bulgaaria on valinud euromüntide rahvusliku külje jaoks kolm erinevat kujundust. Kõigil müntidel on ka Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

2-eurosel mündil kujutatakse Hilandari Püha Paisiose portreed. Püha Paisios on Bulgaaria rahvusliku ärkamise väljapaistev isik ning slaavi ja bulgaaria ajalugu käsitleva teose „Istoriya Slavyanobolgarskaya” autor. Mündil on käibelelaskmise aasta, kiri „БЪЛГАРИЯ” (riigi nimi bulgaaria keeles) ning slaavi tähtedes kirjutatud sõna „EBPO” (euro).
Mündi servale on kaks korda kirjutatud tekst „БОЖЕ ПАЗИ БЪЛГАРИЯ” (Jumal kaitsku Bulgaariat).

1-eurosel mündil kujutatakse Bulgaaria pühakut Ivani Rilskit, kes on Rila kloostri rajaja. Tal on käes rist ja kirjarull. Mündil on käibelelaskmise aasta, kiri „БЪЛГАРИЯ” (riigi nimi bulgaaria keeles) ning slaavi tähtedes kirjutatud sõna „EBPO” (euro).

1, 2, 5, 10 , 20 ja 50-sendisel mündil on Madara ratsaniku reljeefne kujutis. Tegu on 8. sajandist pärit kaljuskulptuuriga, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ratsaniku vaade on suunatud paremale ja tema oda on alistanud lõvi – see on Bulgaaria minevikku tähistav võimas sümbol.

Mündil on ka käibelelaskmise aasta, kiri „БЪЛГАРИЯ” (riigi nimi bulgaaria keeles) ning slaavi tähtedes kirjutatud sõna „СТОТИНКИ” (sent).

Monaco käibemünte satub üliväikese triaaźi tõttu vabasse ringlusesse väga harva.

2025. aastast on kasutusel kolmas mùndiseeria. 2-eurosel mündil on Tema Kuningliku Kõrguse vürst Albert II uus kujundusega mùndiportree.

Münt on ringlemata (uncirculated) kvaliteedis. Erinevad aastad. Kilepakend.